mobiil

Eurod on mu hinnataju ikka täiega tuksi keeranud. Kas teil pole nii, et eurodes  tundub kõik odav? Mul küll on, enamike asjade puhul vähemalt. Et mis vahet seal, kas madrats maksab €99 või €149. Ehkki tegelikult on vahe ju suur. Ja toidupoes on hinnavahe enamasti mõned üksikud sendid. No pole ju üldse mingit vahet, tundub…

Miks ma sellele praegu jälle mõtlesin – tänu ühele nutikapostituse kommentaarile. Kui ma nüüd hoolega järele mõtlen, siis ka minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks ma üldse kaalun €500 maksva telefoni ostu. Selleks, et oleks mugavam pilti teha? Krt, ma ostsin üldse mitte väga ammu fotoka, mis maksis €200 ja mis on ilmselt siiski parema kvaliteediga kui ka uusimate nutika kaamerad.

On üks erand, kus eurohinnad tunduvad hoopis kallid – ja see on täiesti vale tunne. Nimelt läpakad. Mu paar aastat tagasi ostetud läpakas maksis €665, see on 10 400 kr. Eurodes tundus summa pigem suur, kroonides täiesti tühine. Mu eelmine palju nõrgem läpakas maksis sama palju 🙂 Sellest eelmine veel palju nõrgem läpakas maksis poole rohkem. Läpaka eest on see €665 igati õigustatud raha, leian ma.

Ühesõnaga – korralik fotokas maksis €200. Veidi vähem korraliku (sellegipoolest ilmselt sama hea kui telefoni oma) oleks saanud ka odavamalt. E-luger maksis alla €100. Tahvelarvuti €150. Need kulutused, mis ei ole tehtud kõik korraga, vaid pikema aja jooksul, on minu jaoks õigustatud.

Aga €500 nutika eest? Kui mul on tegelikult olemas nii täiesti korralik läppar kui ka fotokas? Jah, ma hakkan tööl käima, mu eluviis muutub liikuvamaks. Aga mu tulevane töökoht on kodu lähedal ja üsnagi arvutikeskne, nii et mul pole MITTE MINGIT vajadust nutika järele. Interneti jaoks eelistan iga kell arvutit nutikale. Fotokas on mul olemas ja see tuleb lihtsalt kotti pista, ongi kõik. Need harvad korrad, kui ma sõidan pikemalt ühistranspordis või pean kuskil niisama ootama – selleks on mul e-luger.

Niigi olen arvutisõltlane. On’s vaja, et nutikas hakkaks igast asjast KOHE märku andma? Et ma VEEL rohkem netis passiks? Nutikas on seltskonna surm samamoodi kui taustaks mängiv telekas – selles mõttes pigem häiriv. Nojah, oleks mugavam, kui ei peaks fotoka kaasa võtmist meeles pidama. Kõige suurem nutika pluss oleks minu jaoks vist hoopis GPS – ma olen orienteerumisvõimetu, see oleks nii mõnus ja mugav. Aga olen seni hakkama saanud – kas teate, kuidas? Google Mapsi teekonna fotokasse üles pildistanud 😉 Välja printida oleks mugavam, aga mul pole printerit. Fotoka väikesel ekraanil seda pilti zoomida on küll veidi kohmakas, aga täiesti tehtav. Kohale jõudnud olen alati.

Nii et ei, tegelikult mul EI ole vaja nutikat. Telefoniarved kasvaksid kohe ka, neti arvelt – mida mul kuigipalju vaja ei läheks, sest enamikes kohtades on wifi olemas. Nojah, võiks muidugi nutika kohe välja osta, siis pole moblanett kohustuslik, keeraks selle üldse kinni, et kogemata arveid ei teeks, kasutakski ainult wifit. Aga… On’s mõtet? On mul seda kõike tõesti vaja?

Ma arvan, et tegelikult ei ole 🙂 Minul isiklikult mitte.

Nii et kui mu telefon peaks otsad andma, siis… Siis ma ei teagi, mis ma teen. Äkki käin ikka tiiru parandusest läbi ja uurin, mis nemad arvavad. Kui parandada ei saa, võin kaaluda mõne kasutatud klahvika ostu. Või siis ehk mõne odava nutika. Eks näis.

Ja ma tegelikult üldse ei välista, et ma lõpuks ikkagi võtan mõne edevama nutika. KUI see peaks olema ideaalne ja soodushinnaga. Aga €500 – tõesti, asi pole seda väärt. Minu puhul mitte.

Ma olen lihtsalt suur tehnika fänn. Ilusad, head ja vajalikud tehnikajubinad valmistavad mulle suurt naudingut – sama palju ka nende valimine. Nii ma vahel unustangi ennast valima. Sest eurodes tunduvad hinnad ju nii odavad ja tahaks ju ikka parimat 🙂 Olemasoleva tehnika hinnaklassiga võrdlemine ja oma reaalsete vajaduste meelde tuletamine pani õnneks asjad paika. Reaalsustaju on tagasi. Nii et kui just mingit eriti head pakkumist ei tule, jään ma veel tõenäoliselt üsna pikaks ajaks mittenutikaks.

Tehnika areneb kogu aeg ja nutikad muutuvad sisult üha võimsamaks, nii et mida kauem ma ootan, seda parema hinna-kvaliteedi suhtega telefoni lõpuks saan. Kui mu fotokas peaks ühel heal päeval otsad andma, SIIS on juba reaalne mõte nutikat osta. Enne vist tegelikult mitte. Aga ega kunagi ei tea. Vaatame, mis elu toob 🙂

Huvitav, mis värk sellega on, et minu nutitelefoni ihalused tekivad alati just sügistalvisel perioodil? Peaaegu kaks aastat tagasi, 2011 jõulude ajal, kaalusin esimest korda tõsiselt nutika ostu – juba siis oli ajendiks see, et vana telefoniga olid probleemid. Taganjärele lugedes ma selliseid probleeme ei mäletagi – et oleks pool aega levist väljas olnud. Huvitav, kuidas need siis lahenesid… Igatahes küsisin teilt toona nõu, siin ja siin. Ligi kuu aega hiljem aga selgus, et minu välja valitud mudel on igalt poolt välja müüdud, seega lükkasin nutimõtted tulevikku.

Pool aastat hiljem, eelmisel suvel, läks mu telefon katki. Siis polnud uue ostmiseks ei raha ega iha, kaalusin hoopis kasutatud odava mittenutika ostu. Lõpuks avastasin, et olemasolevat on võimalik remontida ning probleem lahenes iseenesest.

Läinud aasta novembris tekkis järjekordne nutikaihalus tänu sellele, et Abikaasa töö pärast endale sai. Kasutasin natuke ja leidsin, et on ikka mõnus küll. Sel hetkel mingit raha muidugi polnud, nii et ei ostnud miskit. Ja ihalus läks täiesti üle mõned kuud hiljem, mil arvasin, et mu arvuti tuksis on ning nutikas oli mõnda aega ainus side maailmaga. Olin siis küll tänulik, et see side olemas on, aga telefonist blogide, meilide ja FB lugemine oli minu jaoks pigem piin.

Novembrikuises postituses mainitud tahvelarvuti, muuseas, jõudis meie perre täiesti ootamatult paar nädalat tagasi. Üks endine klassikaaslane pakkus FB-s müüa oma praktiliselt kasutamata Nexus 7 – kuna olin ise kunagi just seda tahtnud, siis küsisin uitmõtte ajel hinda. Arutasin Abikaasaga, tema teatas, et tal oleks sellega väga hea tööd teha 😀 Nii ostsimegi, 32MB variandi, maksime €150. Ostetud oli see paar kuud varem ja kasutatud vaid mängimiseks – sellepärast müüki läkski, et omanik ei leidnud kasutust. Noh, meile kulub ära, Abikaasal tööl ja lisaks on vahel hea lõbustada lapsi – reisidel või mis iganes olukordades, kui oleks vaja, et nad rahulikult paigal istuks. Nii et tahvel on meil nüüd olemas, ma ise pole seda küll üldse kasutada saanud, läks otse Norrasse.

Jätkates nutiteemadel, siis mu eelmisel suvel remonditud telefon on septembri lõpust saadik jälle jukerdanud. Alustuseks keeldus ta ühel hetkel laadimast – õigemini laadis vaid siis, kui ma jõuga juhtme otsa telefonis hoidsin. Kuna mul oli vaja helistada, siis lahendasin asja nii, et panin telefoni valjuhääldi peale ja rääkisin samal ajal, kui laadijat sisse surusin. Pärast veerandtunnist kõnet laadis telefon edasi ka siis, kui ma juhtme lahti lasin ja sellest ajast saadik pole laadimisega probleeme olnud.

Kuna ma polnud aga tol hetkel kindel, kas laadimine normaalselt jätkub, vaatasin jälle pikalt nutikaid. Otsisin endiselt veekindlat, millel oleks hea kaamera. Kui kahe aasta eest ei olnud valikus ühtki, mis oleks mind piisavalt rahuldanud, siis nüüd leidsin lemmiku – Sony Xperia ZR. Selles Xperia seerias on terve rida veekindlaid, aga odavamatel on halb kaamera, veel kallimad on veidi suuremad – mulle meeldis just ZR, mis oli tibake väiksema ekraaniga, aga kaamera olevat hea ja välja nägi ka hea 🙂 Hind oli muidugi €499, mis on ikka hirmus kallis, nii et mul oli üsna hea meel, kui mu telefon otsustas jälle laadima hakata.

Paar päeva hiljem helistati mulle Elisast. Oli üks tore noormees, kes soovitas mul nutikas osta. Arutlesime siis temaga pikalt, ta pakkus mulle erinevaid variante, mis neil parasjagu soodsad olid. Olin too hetk väljas, ütlesin, et ilma ise arvutist parameetreid ja välimust vaatamata ei osta ma mitte midagi – ta lubas mõned tunnid hiljem tagasi helistada. Vaatasin kodus järele, et tema pakutud Sony Xperia V on kahetuumalise prose ja väiksema mäluga, kuna tehnika aga väga kiirelt vananeb ja ma vihkan aeglast tehnikat, ei olnud nõus selle koha pealt järeleandmisi tegema. Nii et kui mulle tagasi helistati, siis ütlesin, et tahaks siiski ZRi, mis on aga nii kallis, et ei raatsi praegu osta, isegi mitte järelmaksuga. Selle peale pakuti mulle veel mingeid variante, aga ütlesin, et ei saa sellist asja nii kiirelt otsustada ja tahan mõtlemisaega. Kuna noormees oli meeldiv ja temaga jutustada tore, lubasin tal lahkesti, et ta võib mulle nädal hiljem uuesti helistada. Tavaliselt ma vihkan telefonimüüjaid, aga noh, teema oli aktuaalne ja nagu öeldud – ta oli tore. Mõtlesin, et KUI ma peaks lõpuks nutika kasuks otsustama, siis ma võin ju lasta küll just temal selle endale vormistada, et ta oma tulemustasu kätte saaks.

Nädal läks mööda ja mu telefon töötas tõrgeteta, tagasi ka ei helistatud. Matsin kogu mõtte juba maha.

Viimastel päevadel on aga olnud selline jama, et telefonil kaob lambist levi ära ning tuleb tagasi alles peale välja ja uuesti sisse lülitamist. Äkki sama teema, mis kaks aastat tagasi? Igatahes on see tüütu – pole küll õnneks tihti juhtunud. Samuti on taas avaldunud vana mure, et sisse ja välja lülitamise nupp ei tööta korralikult – see oli probleemiks juba esimest korda remontides, lasin toona lõpuks lisa €10 eest mingi jupi ära vahetada, et saaks korda. Noh, nüüd siis jälle tuksis ja ilmselt ainult aja küsimus, millal lõplikult.

Täna öösel toimus midagi hoopis kummalist – õhtul enne magamaminekut panin meelespea, siis oli telefoniga kõik korras. Hommikune äratus ka toimis, aga telefoni ekraan oli valet värvi 😀 No mul on üks punane taust valitud, aga telefon oli sinine. Pakkus seal mingit sisse lülitamise võimalust vms, aga ei tulnud ikka “õige” asi. Mul polnud too hetk aega asjaga pikemalt tegeleda – viisin lapsed aeda ära, kui kodus jälle telefonijama meelde tuli, oli see pildi täiesti taskusse visanud. Panin laadima, sain veidi aja pärast sisse lülitada ja hetkel on jälle korras… Aga kõik need asjad kokku panevad mind paratamatult mõtlema, et kauaks seda telefoni ilmselt enam pole ja ma ei ole kindel, kas on mõtet lõputult remontida, kui seda iga poole aasta tagant uuesti tegema peab.

Siis rääkisime Skypes Abikaasaga, kellega olime nutiteemat enne arutanud – ta uuris, mis minu ja Elisa värgist sai, sest ta enda telefon on ka praeguseks otsi andmas ning ta plaanib nüüd Norrast uue ostu. Mina ütlesin, et pole tagasi helistatud ja homme saab juba kaks nädalat täis. Ja mis te arvate, mis pool tundi hiljem juhtus 😀 Saingi kõne. Noormees oli vahepeal haige olnud 😀

Arutlesime temaga siis veel pikalt-laialt. Tekkis mingi lootus, et minu soovitud mudel tuleb äkki varsti soodusmüüki. Ta lubas uurida ja tagasi helistada. Lõpuks tuli välja, et soodushinnaga tuleb hoopis üks teine, suurem ja kallim sama seeria mudel, mida ma ei taha. Ütlesin, et praegu ma sel juhul ei osta, kuna sain oma vana telefoni ikkagi tööle ja seni, kuni too veel hingitseb, ei suuda ma €499 väljaminekut enese jaoks õigustada. Kui aga mu telefon lõplikult otsad andma peaks või ZRi hind alla minema, siis oleksin käpp. Nii et ma jäin tema potentsiaalsete klientide nimekirja edasi.

Vaat selline lugu siis. Ma olen nüüd endiselt kahevahel – ausõna, tekkis ISU. Ma olen ehk nüüd tõepoolest nutika jaoks valmis 😛 Suurim pluss oleks minu jaoks kahtlemata see, et saaksin igal hetkel normaalseid fotosid teha – ma ei viitsi fotokat kaasas kanda.

Aga jah, maksta kohe €499 või kahe aasta jooksul €23 telefoni + €8 kõnede ja interneti eest, kui praegu maksan kuus €2.99… Kuniks karjuvat vajadust pole, seni siiski ootan. EHK peab mu telefon nii kaua vastu, kuni ZRi hind tiba normaalsemaks muutub 😛

Millised nutikad teil on? Kas ma olen veidrik, et veekindlust taga ajan, kui niiskuskindel kest ajaks ka asja ära? Mul on lihtsalt väiksed lapsed ja ma olen tehnika suhtes paranoiline 🙂 Telefon käib igal pool kaasas ka ja… Ma tunneks ennast palju kindlamalt, kui tean, et võin selle kasvõi veeklaasi uputada ja miskit ei juhtu. Mõelge, kui vinge oleks vee all pilti teha!

Ma olen senimaani olnud see inimene, kes on igasuguste moodsate tehnikaimede peale põlglikult norsatanud. Milleks mulle nutitelefon ja tahvelarvuti – telefon on helistamiseks, läpakas interneti jaoks, fotokas pildistamiseks, rohkem polegi vaja.

Aga nüüd on Abikaasal nutitelefon (tema töö puhul täiesti asendamatu, GPS jne) ja ma isegi oskan seda juba natuke kasutada. Ja kurat, ikka tõsiselt mugav on, kui nett on igal pool kaasas. Meilide kontrollimine, GPS, igavushetkedest rääkimata.

Kui kunagi oli mul fotokas alati kotis, siis nüüd on elustiil teistsugune, pildistan peamiselt kodus, käin väljas pigem harvemini ja mitte kunagi ei tule meelde fotokat kaasa võtta. Lisaks ei meeldi mu uue fotoka juures ikka üldse selle välk – ma olen nii harjunud auto režiimi kasutama ja Casioga töötas see imeliselt. Canon aga valgustab enamasti pildid kuidagi väga veidralt, nii et nurgad jäävad pimedaks – pean mitu korda proovima, enne kui rahuldava tulemuse saan. Olen hakanud viimasel ajal üldse ilma välguta pildistama, pildid jäävad kuidagi loomulikumad. Aga siis on muidugi jälle müra probleem – valgus pole tihti nii hea, kui võiks.

Kuna mul on väikesed lapsed, kes näpivad kõike, siis lubasin endale, et ei osta nutitelefoni enne, kui müügile tuleb mõni tolmu-, niiskus- ja põrutuskindel isend, millel on piisavalt hea kaamera (ka näiteks hämaras pildistamiseks). Ma tõesti ei taha oma telefoni pärast pidevalt muretseda, praegune ikka vahel kukub ja nii edasi. Ma tean küll, et saab osta kesti ja kaitsekilesid, aga minu meelest see pole ikka see. Kõige mugavam on ikka nii, et telefon ise on olustikukindel 😛

Lugesin siit niiskuskindlate nutikate võrdlust. Mulle hirmsasti meeldib see nunnu kollane Sony Xperia Go (ma olen naine, välimus ON oluline), aga 5MP kaamera ei tule kõne allagi. Nii et valikusse jääks kas Sony Xperia Acro S või Panasonic Eluga. Mõlema puhul jääb aga ikkagi mõte, et tahaks midagi VEEL paremat. Nii et ootame.

Ja nüüd sattusin tänu Marisele lugema tahvelarvutite arvustusi ja kurat, kuidas tahaks endale Google Nexus 7-t! E-lugerist olen juba ka mõnda aega unistanud ja kuigi ma tean, et e-ink tehnoloogia oleks silmadele veel parem, arvan ma, et selline väiksem tahvel oleks just ideaalne ühendamaks nii e-lugerit kui kaasaskantavat internetti. Kui igapäevaselt ajaks nutitelefon internetipoole suurepäraselt ära, siis igasugustel reisidel oleks tahvelarvuti ideaalne – läpakast tunduvalt kergem ja aku vastupidavusest ei hakka rääkimagi, nii surfamiseks kui lugemiseks piisavalt mõnus. Ja pole üldse kallis ka (ma kipun hindu läpakatega võrdlema) – Maris ütles, et neil maksab 32MB variant €239.

Lõpetuseks tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et meil pole kohe päris kindlasti niipeagi raha, et osta asju, mis pole absoluutselt hädavajalikud. Ma elan praegu väga kodust elu, nii et milleks mulle nutikas ja tablet? 😛 Aga mis teha, ma lihtsalt olen pähe võtnud, et tahan. Ja kunagi, kui kõik võlad on makstud, siis ostan kah! Seniks aga lihtsalt loen arvustusi ja “valin”. Mis teha, ma olen tehnikafriik, ma jumaldan tehnikaarvustusi ja võrdlusi. Digi on üks mu lemmikajakirju 😀

Hea küll, lõpetan rantimise. Olen nüüd vähemalt oma unistused kirja pannud, eks. Räägitakse ju, et unistused tuleb enda jaoks täpselt sõnastada, siis on rohkem lootust, et need täide lähevad. Ma siis ootan 😀