öko

Päikesekreemi teemal jätkates

Mulle teatavasti meeldib põhjalikku eeltööd teha, aga päikesekreemiga oli seekord tõesti nii, et ei märganud aegsasti osta, siis oli järsku suur kuum suvi käes ja lapsed kogu aeg õues, nii sai ökopoest kiirelt-kiirelt midagi ära ostetud. Aga ma tagantjärele googeldasin kiirelt, et ennast natuke harida ka.

Ega ma ausalt öeldes rohkem ei lugenudki, siin postituses on kirjas kõik, mida teada soovisin (see blogi tundub üldse mulle mokkamööda olevat, kui millalgi aega on, loen muud ka). Panen hästi lühidalt kirja kõige olulisema, põhjuseid saate soovi korral originaalpostitusest lugeda.

Ei tohiks sisaldada: oxybenzone, vitamin A, retinol, retinyl palmitate.

Päikesefiltriks peaks olema kas zinc või titanium – need ei imendu läbi naha vaid moodustavad selle pinnale kaitsekihi.

SPF25 kaitseb nahka 96% ja SPF50 98% – seega pole erilist vahet, SPF20-25 on küll ja veel.

Mul on SPF30, mis noid kahjulikke aineid ei sisalda, zinc oxide ja titanium dioxide on mõlemad koostises olemas. Eks seda oligi eeldada, siiski mahekraam ju. Räme feil ainult, et alla kolmestele ei sobi.

No kuradi kuradi kurat!

Ostsin ökopoest rõvekalli päikesekreemi lastele – 125 ml, €16.50. Tean, et on odavamaid, aga no mul TÕESTI oli kohe vaja, valikut väga palju polnud, teine ja odavam pidavat naha roheliseks tegema (lastele mõeldud lisaväärtus või nii, aga ma tahtsin seda enda peal ka kasutada, eks).

Ühesõnaga ostsin siis selle kalli kreemi ära ja just praegu lugesin pudelilt: EI SOBI ALLA KOLMEAASTASTELE LASTELE.

Ropp ja rõve sõim. Ma TÕESTI ei osanud seda silmas pidada, seda üle kontrollida. Ostsin, eks, ökopoest (et oleks looduslik ja ohutu) ja LASTELE.

Einoh, Plikale määrin ma seda julgelt, ta on peaaegu kolm, mis seal ikka nii väga on. Aga mingi põhjus peab ju olema, miks väiksematele ei soovitata. Poisile nagu ei tahaks siis panna…

Raisk, noh. Ma olen nii kohutavalt pettunud. Endas, et ma silti ei märganud lugeda. Kallis kreemis, mille peal on kirjas lastele, aga mis ometigi ei sobi alla kolmestele lastele.

Ma ei teagi, mis ma nüüd teen. Vahetada ka ei saa, oleme seda juba kasutanud. Poisile eraldi kreemi ei taha, niigi lähevad need alati vanaks, tahaks suvega selle ühe pudeli pere peale täitsa ära kasutada.

Ühesõnaga jah, lugege silte. Argh.

Ja nii ma käingi järjest rohkem Maximas

Saaremaa või, 175 g: Selver – €1.44, Saaremaa pood turul – €1.27, Maxima – €1.25.

Maxima mahe hiina kapsas, mille tüki hind on €3.25 ja pakil kirjas kaal 820 g. Kuna üks blogilugeja juhtis tähelepanu, et kõigi kapsaste kaal alati sugugi üks pole, siis palusin täna emal sellest lähtuda… Tal oli valida, kas osta 700 g või 1,5 kg kapsas, hind oli üks. Jagasime hiigelkapsa pooleks ja saime poole odavamalt.

Esimene kord sattusime Maximas peale maheapelsinidele (st sattus ema, ma lihtsalt teadsin, et nad sinna lähevad ja palusin tal endale ka kraami tuua) – kilohind €2.29 (Mahedas Margis €3.50, tavalise apelsini kilo on €1.40 kandis).

Ühesõnaga… Tahaks toetada pigem väiksemaid tegijaid. Tahaks toetada pigem Eesti ettevõtteid. Tahaks jätta rohkem kasumit pigem tootjale, kui vahendajatele.

Aga kui kodu lähedal asuvas Maximas on kõik mahe värske kraam kolmandiku võrra odavam kui kesklinnas asuvas mahepoes ning Saaremaa enda poes on või kallim kui Maximas (hea küll, hinnavahe on minimaalne, aga jällegi – turg on kodust tunduvalt kaugemal)… Siis ma käin maximas.

Kodupood on mul tegelikult Selver, eks. Sealt käin peamiselt piima ostmas (ja sedagi vaid põhjusel, et maapiima praegu Abikaasa sugulaselt ei saa ning pole õnnestunud välja peilida, mis ajal siis päriselt kuskil kodu lähedal müüakse). Mahedat värsket kraami neil pole ja no näiteks või hinnavahe on päris oluline. Ma olen ikka hinnatundlik küll…

Kusjuures suur Maxima isegi ei meeldi mulle. See on nii vastikult suur ja seal on palju inimesi ja pikad sabad ja… Selver on palju mõnusam ja kodusem. Paraku loeb ikkagi see, et ma otsin võimalikult soodsa hinnaga mahekraami ning kodu lähedal poes käia on mugavam, kui kaugemal. Nii ma siis käingi Mahedas Margis umbes korra nädalas ja ostan sealt Nopri hapukoort ja vahukoort, vahel veel mingeid spetsiifilisemaid asju, mida mujalt ei saa. Aga igapäevasemad asjad tulevad peamiselt maheringilt või Maximast.

Olgu siis nii.

Edusammud toidurindel

Mäletatavasti panin kuu aega tagasi täitsa ausalt kirja kõik toidu, mis kodus hetkel olemas on ning tegin statistikat kahe esimesel kuul ostetu kohta. Tulemused mulle väga ei meeldinud, nii et võtsin pühaks eesmärgiks tervislikumalt ja mahedamalt toituma hakata.

Otsustasin, et meil on kuu statistikat kõige mugavam teha 9. kuupäevast ehk rahalaevade saabumise päevast alates. Nüüd on üks kuu jälle läbi ja kokkuvõtted tehtud. Panin lisaks väljaminekutele kirja ka kõik söögid, mis selle kuu jooksul kodus valmistasime – ikka parema ülevaate saamiseks. Ja ma ütleks, et edusammud on täitsa märgatavad!

Lubasin endale, et ostan mahedalt kõik kraami, mis vähegi võimalik. Ei lähe enam mugavuse pärast Selverisse, planeerin paremini ja käin tihemini mahepoes, tellin võimalikult palju maheringilt. Otsustasin, et poest enam leiba-saia ei osta. Tahad hommikul võileiba? Ole lahke, küpseta leib valmis ja söö! Tahad leivale pasteeti? Ole lahke, tee ise ja söö. Nii me siis sõimegi hommikuti peamiselt putru, sest leiba teha ju tükk aega ei viitsinud 😛 Ja kui võileibu polnud, siis polnud ka kohvil mõtet… Kord nädalas käime nagunii hommikupoolikul Abikaasa vanaemal külas, tema juures saime oma võileiva- ja kohvilaksu ikka kätte 😀 Ja soolaleivaks toodi üks leib… Nii et vahel me ikka sõime ka võileibu. Aga tunduvalt rohkem putru. No ja Abikaasa nädala sees nagunii kodus hommikust ei söö, joob tööl kohvi ja sööb lõunat.

Lubasin, et valmistoitu enam ei osta. Ei ostnud ka! Kõige koostisainerikkamad asjad olid valge šokolaad ja küpsised, mis mõlemad olid vajalikud mu sünnipäevakoogi jaoks, aga neidki on plaanis edaspidi ise teha.

Planeerimist ma alles õpin, seega sai vahel ikka hädaga tavatooteid ostetud, ehkki mahedad on olemas. Peab paremini arvestama, et maheringi kraami piisavalt pikaks ajaks jätkuks (seal jäi nüüd viimati liiga pikk vahe, mis pani paraja põntsu), mahepoes on hea käia kord nädalas esmaspäeviti, siis on värske hapukoor-vahukoor ja saab kõike muud vajalikku varuda, puuvilju saab jooksvalt Maximast, see on kodu lähedal.

Igatahes kirjutan ma nüüd kõik eelmise kuu ostud siia üksipulgi üles – see on üsna pikk rodu ja lugemine on rangelt vabatahtlik. Aga nendele, kes soovivad mahetoodete hindadest ja kättesaadavusest rohkem aimu saada, peaks üsna huvitav olema.

Eelarvesse ei mahtunud – mu eesmärk on kulutada pere söögile kuus 200 eurot, see kuu läks 265. No okei, sellest Abikaasa töölõunad on miski 20 euri, need võiks ehk eraldi jätta. Samas oli paar mõttetut kulutust, mida edaspidi ei tee, ostsin mitu üsna kallist asja, mida nüüd mitmeks kuuks jätkub (suhkur, õli) ning ma avastan järjest igasugu asjade kohta, kust neid soodsamalt saab. Nii et ma usun – mida rohkem kogemusi ja planeerimise vilumust, seda väiksemaks see summa läheb. 200 peaks olema täiesti saavutatav eesmärk!

1. Piim – €26.60, 62 l. Sellest 15 liitrit maapiim, ülejäänud poepiim. Lehmadel on piim kinni, rohkem lihtsalt maapiima meieni ei jõudnud. Kuna sel ajal, mida ma teadsin, meie lähedal enam maapiima ei müüda, siis ei teagi, millal saaks. Seega oleme olnud mugavad ja toonud poest. Ideaalis ostaksin kogu aeg maapiima, mis on müüja poolt eelnevalt kooritud, siis ei lööks see rasva maitse järgmisel päeval nii rõvedalt välja. No eks vast varsti läheb piim jälle lahti ka, siis saame jälle Abikaasa sugulaselt rohkem, see on paraku küll üsna rasvane – ise koorida on tüütu ja ei saa ka nii hästi.

Piima tarbimine on muidu etteaimatavalt suht sarnane – enne kahe kuuga 107 liitrit, aga seekord kasutasin umbes 10 liitrit erinevate piimatoodete valmistamiseks, st joodava piima kogus on kohe üsna sama.

2. Suhkur – €20.66, 5,78 kg. Ostsin hädaga Maximast paki Dansukkeri mahesuhkrut ja avastasin õudusega, et see on VALGE. Vanasti oli helepruun ja suhkrupeedist, nüüd valge, st rafineeritud ja suhkruroost. Ma ei tea küll, miks ükski normaalne inimene seda ostma peaks, mahe rafineeritud valge suhkur my ass. No igatahes – ema sõbranna käis autoga Tallinnas ja muuhulgas selles uues suures Mahemarketis, kus müüakse lahtiselt Daverti mahedat toorroosuhkrut, kilo hind oli vist €3.76. Lasin endale sealt ligi 5 kg varuks tuua. Mis teha, kui Pärnust norm hinnaga mahesuhkrut ei saa, tulebki siis Tallinnast kottide kaupa vedada. Mul üle poole on sellest veel alles 🙂

3. Kiivi – €20.29, 6,29 kg. Avastasin suure hurraaga Maximast mahekraami nurgakese ja nagu näha, siis oleme sealt mõnuga ostnud. Hinnad on mahekiividel ja banaanidel kolmandiku võrra kallimad, pole üldse kõige hullem. Sellest kogusest 1 kg on tegelikult tavalised ka, siis me polnud veel mahedaid avastanud. Tavalised kiivid olid €2.19 kilo, mahekiivide kilohind kõigub €3.20-3.50 vahel. Pakendatakse neid nelja kaupa plastist karpi ja see veel kilesse, mis mind ausalt öeldes halliks ajab, aga noh, hind on tunduvalt soodsam kui Mahedas Margis ja Maxima on kodu lähedal ka, nii et pigistan selle pakendamise koha pealt silma kinni.

4. Banaan – €12.08, 6,43 kg. Maxima mahebanaanid kõik, kilo hind on €2.10 (tavalistel 1.35, kui ma ei eksi).

5. Või – €11.42, 1,75 kg. Ostame nüüd ainult Saaremaa võid, sest see on puhtam, kui teised ja Nopri oma, mis oleks kõige parem variant, on mu mäletamist mööda tunduvalt kallim (peaks uuesti mahepoes üle vaatama). Saaremaa on ka kallim kui nt Selveri enda oma, aga vahel on soodukad, siis saab üsna sama hinnaga, turu poes on ka soodsam. Katsungi siis soodukate ajal rohkem varuda, Rimist ostsin märtsi alguses nt kuus pakki korraga. Võid kulub mul küpsetiste sisse ja küpsetada ma armastan.

6. Angerjas – €9.50, 780 g? Abikaasa sai töö juurest osta, Taani kasvatuse oma… Oleks ta sellest hullumeelsest plaanist mulle ENNE ostmist rääkinud, oleks ma ta kiirelt ümber veennud, aga paraku sain sellest teada alles siis, kui kala koju jõudis. Saime kolm purgikest marineeritud angerjat – no maitses täitsa hästi, aga minu meelest küll seda raha väärt pole, teised palju odavamad kalad on sama head. Selle kuu feil 😛

7. Sealiha – €8.37, 3,1 kg. Seda sai jällegi Abikaasa töö kaudu osta, peaks olema sihuke rõõmsalt ja üsna puhtalt väiketalus kasvanud siga. Kontidest keetis Abikaasa puljongit ja tegi suppi, osa tegime hakklihaks, osa tükeldasime lihtsalt ära ja panime kõik sügavkülma, kust siis vajadusel toidu tegemiseks võtta sai.

8. Vahukoor – €8.04, 2,16 kg. Päris mahedat vahukoort pole, aga Nopri peaks üsna sama välja tegema – märki pole, aga puhas on küll. Mahe Mark seda õnneks müüb ja sealt ma siis varun mitu potsikut enne iga jäätisetegu.

9. Munad – €7.81, 70 tk. Ostan nüüd tänu Mormelarile vabapidamise kanade mune, 10 tk karp maksab €1.10. Tellisin kaks korda kolm karpi, siis unustasin tellida (õigemini ei osanud arvata, et nii kiirelt kuluvad) ja ostsime Selverist ka ühe karbi – neil on nüüd õrrekanade munad €1.21 karp, mis on ju iseenesest armas. Otse osta on muidugi palju parem ja ma usun, et need kanad on õnnelikumad ka, aga kui häda käes, siis on ikkagi veidi parem tunne osta õrrekanade kui puurikanade mune. Mune kulub mul küpsetamiseks meeletult ja jäätise sisse kah.

10. Õli – €7.5 1. Ostsin Raismiku talu maheda rapsiõli (€1.85, 0,5 l) majoneesi tegemiseks – esimene katsetus läks aia taha ja teist pole viitsinud ette võtta. Jäi veidra maitsega – ehk on asi õlis, ehk magusas sinepis. Järgmine kord muretseb sinepipulbri, mis tegelikult retseptis oli, see on vängem. Ja mingi Saksa tootja maheda päevalilleõli, €5.69 ja 0,75 l. Eks ta, jah, kallis ju on, aga meil kulub õli tohutult vähe, me eriti praetud toite ei tee (vahel pannkooke ja kotlette vms). Eelmine maheõli pudel sai ostetud novembri keskel, nii et saime sellega umbes neli kuud läbi. Pole just eriline kulu, kui nii võtta.

11. Läätsed – €7.30, 2×500 g. Ostsin Mahedast Margist kaks pakki, punased ja rohelised. Pole varem läätsi söönud, tahtsin katsetada. Ikka päris kallid olid seal ja Kanadast pealegi, mis on minu jaoks juba päris korralik feil, aga noh, uudishimu oli suurem. Puhtjuhuslikult leidsin Maximast paar päeva tagasi 400 g paki maheläätsi, mille hinnaks vaid veidi üle kahe euro, edaspidi ostan sealt. Läätsed on täitsa mõnusa maitsega ja väga kasulikud, nendest võiks edaspidi vähemalt paar korda kuus, pigem isegi korra nädalas midagi kokata.

12. Lillkapsas – €5.55, kaalu polnud mul miskipärast kirjas, aga kaks väiksemat pead. No pakun, et äkki 1,5 kg kokku? Mahedad (üks Itaaliast, teine Prantsusmaalt), peamiselt Poisile püreeks. Oh, ma juba unistan, kuidas suvel kodumaist kraami sügavkülma varuda saab, et ei peaks keset talve kallist välismaa mahekraami ostma…

13. Suitsuvorst – €5, 800 g. Abikaasa töö juurest ostis, jälle mingi väike tegija ja suht puhas peaks olema.

14. Sool – €4.51, 2 kg. Sellest paarkümmend senti 1 kg tavalist (Abikaasa ostis kala rookimiseks ja sellest on enamik alles), ülejäänud 1 kg Himaalaja soola mahepoest. Ma pean ausalt tunnistama, et pole viitsinud uurida, kas seda mujalt odavamalt saaks – sool pole ju mahe, nii et pole erilist vahet, kas ma ostan seda Himaalaja või Atlandi soola mahe- või tavapoest. Praegu oli lihtsalt vaja ja seda kulub nii vähe, et viitsinud mujale odavamalt otsima minna – selle pakiga saame õige mitu kuud läbi.

15. Agaavisiirup – €4.42, 250 ml. See on lisaks angerjale teine selle kuu suurim feil. Ma teadsin, et see on suhkrust magusam ja kulub vähem ning oli suur uudishimu ära proovida, seega haarasin mahepoest pikemalt mõtlemata kaasa. Kodus avastasin muidugi, et seda tuleb panna 2/3 suhkrukogusest ja hind tuleb sel viisil päris kirves, no võrrelda saaks 10-eurose suhkrukiloga. Kasutan ära, aga enam ei osta. Suhkruga on nüüd õnneks sotid selged ka.

16. Kapsas – €4.23, 1,82 kg. Ühe sain Mahedast Margist veel Eesti oma ja tunduvalt soodsama hinnaga, teine Maximast ja Hollandi oma, miskine 3 euri vist oli veidi alla kilone pea. Aga noh, jällegi läks pool Poisile püreeks, kuidagi ei saanud tavalist osta, eks.

17. Sink – €3.96, 736 g. Kolm korda ostsime mulgi pudru sisse pekikuubikuteks – ükskord Maxima talupoest, kaks korda Selveri majas asuvast lepasuitsu tooteid müüvast poest. No väikesed tegijad küll, aga küllap E621 ikka sees 😛 Õigemini seal Maxima talupoes selle saunasingi kohta küll öeldi, et on puhas ja hea… No äkki siis on. Ja lepasuitsupeekoni kohta ütles tädike, et säilitusaineid pole ja naatriumglutamaati on vähe. Noo, seda viimast, ma arvan, ta lihtsalt lootis, ei võtaks tõe pähe. Aga no pole leidnud kohta, kust garanteeritult puhast kraami saaks, pigem siis ikka väiksemad tootjad ja harva süüa.

18. Apelsin – €3.83, 2,86 kg. Abikaasal oli isu, sai paar korda ostetud, tema neist ka enamiku ära sõi. Mina oleks rõõmsalt mahebanaanide ja -kiividega leppinud, aga eks ma siis natuke ikka Abikaasa kõrvalt ka nosisin. Loodetavasti tulevad varsti maheapelsinid ka.

19. Hapukoor – €3.64, 1,58 kg. Jällegi mahedalt pole, nii et võimalusel eelistan Noprit. Katsun kord nädalas ikka Mahedasse Marki sattuda, aga alati ei õnnestu see ajastamine, nii et kolm korda sain Nopri oma ostetud, üks kord Selverist tavalise.

20. Hiina kapsas – €3.25, 820 g. Oli Maxima mahenurgakeses, küll Hollandi oma, aga no värske isu oli ja sai võetud. Ma ei kujuta ette, seda ei saaks vist talvevaruks külmutada ka… No üldiselt, ega mul eriti vahet pole, kas süüa hiina kapsast või lehtsalatit, seda saab vähemalt aasta läbi eestimaist, ehkki ma ei tea, kui puhas see Grüne Fee siis ikkagi on (oma kodulehel väidavad, et ei kasuta keemilisi väetisi ja puha, aga kuulsin kuskilt, et taimed kasvavad tselluvilla vms sees – või mul jäi valesti meelde ja see oli hoopis midagi muud, aga igatahes mitte midagi väga vaimustavat).

Hea küll, ma rohkem põhjalikult kirjutada ei viitsi, teeme lühemalt. Makaronid (€3.07, 400 g, mahe, Tootsipeenra), sibul (€3.06, 1,5 kg – kaks korda sain maheringilt, nüüd neil otsas ja viimati ostsin Maximast poole kallimalt Itaalia omi), kartul (€3, 5 kg – mahering), tatrajahu (€2.80, 1 kg – mahering), keefir (€2.70, 4 kg – tavaline poest), ürdisegu (€2.64, mingi Santa Maria oma, ostsin ainult sellepärast, et saada veskiga purk :P), pipar (€2.62, 40 g, mahe terapipar, Tšehhi päritolu), porgand (€2.50, 2 kg, mahering), ploominektar (€2.42, 3 l, Leedu oma suures klaaspurgis, jäätisekokteili jaoks), valge nisujahu (€2.20, 2 kg, mahering), värske räim (€2.20, 2 kg, turult), speltanisu helbed (€2.11, 1 kg, mahering – ühe teise tootja helbed olid liiga suured ja neist tehtud putru Plika ei söönud, aga need on perfektsed hommikupudru jaoks – Plikale piisavalt pehmed, minu jaoks piisavalt tükilised, ma jahuseid putrusid ei kannata), spelta lihtjahu (€2.11, 1 kg, mahering – lihtjahu on selline jämedam ja tervislikum, mitte täitsa peen ja pehme, panen kookidesse üle poole seda ja ülejäänu tavalist valget, et kerkiks), melon (€1.92, 1,1 kg – täitsa tavaline, Abikaasa ostis, ise poleks hoolinud), tomatipasta (€1.90, 2×500 g, ICA mahesari Rimis), kohupiim (€1.75, 500 g, mahe, Saidafarm), lehtsalat (€1.70, 2 potti, Grüne Fee), sidrun (€1.46, 3 tk, 436 g, mahe), maitsestamata jogurt (€1.32, 2x400g, mahe, Saidafarm – juuretiseks, kui oma jogurtist võtta unustasin või see enne halvaks läks), tomat (€1.29, 258 g, Hispaania – sattusin Mahedas Margis peale ja tuli isu, ostsin mõned), purustatud tomatid (€1.21, 500 g, ICA mahesari Rimis), murulauk potis (€1.20, Grüne Fee), laim (€1.18, 382 g – tavalised, koogi sisse), kaerahelbed (€1.09, 1 kg, mahering), apelsinimahl (€1.08, Largo – Plika haiguse ajal soovitati talle mahla joota), kurk (€1.05, 328 g, Luunja), rukkihelbed (€1, 1 kg, mahering – mõtlesin putru teha, aga ilmselt ei maitseks, seega viskan lihtsalt paar peotäit leivataignasse), krõbuskid (€1, 2×150 g pakid, mahe, Balsnack, rukki ja spelta), leib (€1, 500 g, mahe, Vändra Leib – polnud siis veel ise leivateoni jõudnud, aga supi kõrvale oli ometi vaja), frillice salat potis (€0.99, Grüne Fee), rukkijahu (€0.90, mahering), odrajahu (€0.89, mahering – üritasin sellest hommikuputru teha, aga päris rõve oli, peaks vist karaskit küpsetama või miskit, praegu seisab niisama), küpsetuspulber (€0.82 – tavaline ja ühe kahjuliku E-ainega, aga nii palju kui ma olen lugenud, siis päris sooda-sidrunhappe seguga polevat ka päris nii hea, et ma ei teagi – praegu igatahes kasutan, sest ökopoes polnud), odrakruubid (€.82, 1 kg – tavalised Veski-Mati omad, sest Abikaasa unustas ütlemata, et otsa said ja tuli meelde alles siis, kui mulgi pudru tegu pooleli ja mina parasjagu poes, polnud aega mujalt mahedaid otsima minna), valge šokolaad (€0.80, 100 g – koogi sisse oli vaja ja mahepoes polnud, ostsin siis Maximast kõige odavama, edaspidi on plaanis proovida ise teha, paistab lihtne), peet (€0.75, 780 g, mahering), kohvikoor (€0.74, 2×200 ml, Selver – jõime kohvi alguses vähe ja piimaga, aga koorega ikka parem, nii et lõpuks hakkasime jälle ostma), idandussegu (€0.67 poole paki eest, emaga jagasime, ta ostis Tallinna Mahemarketist, kui ma nüüd idandada ka viitsiks :D), küpsised (€0.45, 180 g – koogi sisse oli vaja ja ei jõudnud ise küpsetada, tavalised Kalevi omad), porrulauk (€0.45, 266 g – tavaline, mahedat pole paraku Pärnus saada), küüslauk (€0.41, 80 g, mahering, üleminekul mahetootmisele), mustrõigas (€0.34, 170 g – mahering, tavakasvataja, aga peaks puhas olema – järgmine kord ostan rohkem varuks, sellest saab mõnusat salatit), kaalikas (€0.25, 158 g – mahepoest, Eesti oma).

Piimatooteid kokku 67 liitrit ja 6.8 kg (vs 58 ja 15 kg – võtan siin ja edaspidi eelmise kahe kuu kokkuvõttest poole) – piima jõime sama palju, aga juustu ei ostnud üldse ja maitsestamata jogurtit ka pea üldse mitte, tegin ise (ja veel muidki asju – jäätis, toorjuust, kohupiim, kondenspiim). Väga hea!

Lihatooteid 4,8 kg (vs eelmine kuu 7,5 kg) – vähem, väga hea, lisaks puhtam kraam. Võib rahul olla, tahaks muidugi veel paremini.

Kala 2,8 kg (vs eelmine kuu 500 g) – rohkem, väga hea, aga võiks veel palju rohkem olla.

Puuvilju 16,68 kg (vs eelmine kuu 3,8 kg) – üle nelja korra rohkem, suurepärane! Küll veidi üksluine valik, aga vähemalt suurelt jaolt mahe. Lisaks tarbisime muidugi ohtralt sügavkülma varutud marju ja toormoosi, mis ostudes ei kajastu.

Kartuleid 5 kg (vs eelmine kuu 5,5) – sama.

Juurikaid ja värsket kraami 11 kg + viis potti värsket kraami, ei kujuta ette, palju see kaaluda võiks (vs eelmine kuu 5,5 kg) – poole rohkem, väga hea. Aga võiks muidugi veel enam 😛

Ise tegin: kolm liitrit jogurtit, kaks liitrit hapupiima, 300 g toorjuustu, 600 g kondenspiima, 4 liitrit jäätist, 2 pätsi leiba.

Lisaks küpsetasin 12 korda, sooja sööki tegime 15 korda – ise ka imestan, et nii vähe (loogiline oleks iga päev süüa teha, eks). Ok, väljas söömas käisime ühe korra, hiinakas. Viimase Salvesti purgisupi tegime ka kapist ära. Ja eks me käisime vahel (vana)vanemate juures söömas, vahel panid nad meile toitu koju kaasa, vahel tegime suurema portsu, nii et saime mitu päeva (mulgi puder, supid jne). Kuna kellaaeg on liiga hiline, siis ei hakka praegu enam toitudest põhjalikumalt kirjutama – kui aega saan, tuleb postitus konkreetsete toidu nimetuste ja retseptidega.

Esimene leivategu

Miskipärast on mul olnud igasuguste isetegemistega raudpoltkindel eelarvamus, et see kõik on kindlasti midagi keerulist ja aeganõudvat. Ja kui ma siis lõpuks viitsin natuke teema kohta päriselt mõttega lugeda ja proovida, siis avastan, et häbiväärselt lihtne. Teha jogurtit, toorjuustu, kohupiima, kondenspiima, jäätist… Nüüd siis leiba.

Juuretise sain ema mehelt, Mrs G jagas MSNis nõuandeid, netist eriti lugeda ei viitsinud, järgisin siinseid juhtnööre. Jahuks oli Pihlaka maheringilt saadud Tõrvaaugu talu mahe rukki lihtjahu, tainast tegin ainult ühe pätsi jagu (poolest liitrist veest) ja vastavalt soovitusele üsna pehme, et õhulisem tuleks.

Lasin liiga kaua hapneda, peaaegu ööpäeva – mille tulemusena, üllatus-üllatus, sai leib meie maitsele veidi liiga hapu. Järgmine kord proovin traditsioonilise 16 tunniga. Poole kõrgemaks see küll ei kerkinud – mul sai tainast kolmveerand vormi ja kerkis ääreni. Pärast ahju panemist unustasin esiteks veerand tunni pärast temperatuuri madalamaks keerata, tegin seda ehk umbes pool tundi hiljem. Teiseks unustasin ära, mis kell ma üldse leiva ahju panin, seega ei osanud täpselt arvata, millal välja võtta 😀 Kuna küpsetamine jäi öösse (halva ajastuse tulemus), siis võtsime lihtsalt välja ja läksime magama – hommikul avastasime, et alt veidi tainas, seega läks ahju tagasi.

Aga esimese leivateo kohta igati hea, ütleks ma. Veidi liiga hapu ja veidi liiga krõbeda koorikuga, maitseainete ja seemnetega peab ka veel katsetama, aga muidu oli täitsa mõnus leib. Õhulisem, kui paljud teised ise küpsetatud leivad, mida proovinud olen, nii et see sõtkumise asemel segamine ja pehmem tainas on väärt soovitused. Igati tervitatav mu jaoks, ma ei viitsigi sõtkuda ja eelistan iga kell selliseid küpsetisi, kus tainast näppudega tegemise asemel kausis segada saab. Muretaigna jaoks palun näiteks alati Abikaasa appi, tal on mingi nipp, saab müstiliselt kiiresti või ja kuivained segi näpitud.

Igal juhul äge. Ootan juba uut katsetamist. Poest enam leiba osta ei kavatse 😀

Scroll to Top