head asjad

Head asjad #52 – Merlis

Merlis, mu kallis Merlis… Ma mõtlesin pikalt, mida Sinust kirjutada. Lehitsesin blogi arhiivi, et meenutada meie tutvuse algusaegu ja leidsin selle postituse. Seal on põhimõtteliselt ära öeldud kõik, mida ma oleks tahtnud siia kirjutada.

Mida ma siis NÜÜD veel öelda saan?

Seda, et ma igatsen Sinu järele. Lihtsalt NII VÄGA!

Kas see on tõsi, et me panime viimati maailma asju paika neli ja pool aastat tagasi? Vähemalt blogi põhjal tundub nii.

Sest et jah. Siis me kolisime Norrasse. Ja siis muutus Sinu elu üsna kardinaalselt. Ja siis me kuidagi kadusime üksteise orbiidilt. Sul on olnud vähemasti võimalus need aastad minu eluga mingil määral blogi kaudu kursis olla, minul… Noh, FB. Parem kui mitte midagi, eks? Aga kaugeltki mitte piisav!

Ma usun, me oleme mõlemad selle ajaga kõvasti muutunud, aga ma VÄGA loodan, et mitte lahku kasvanud. Sellega ma ei ole nõus. Ma trambin jalgu selle mõtte peale!

Ma tahan nii väga Sinuga kokku saada, et kõik need viimase nelja ja poole aasta asjad tagantjärele paika panna. Tahan mitte tunnikest kohvitassi taga, vaid ööd veinipudeli taga! Palun ütle mulle, et me leiame ükskord selle aja!

Mäletad kõiki meie plaane? Noori tõmmusid poisse, keda tagumikust näpistada? Ameerikat? Ainult seda ma ausalt ei mäleta, mis peitub sõna “kael” taga Sinu kommentaaris 😛

Sa oled endiselt minu jaoks üks maailma kõige ägedamaid inimesi ja ma armastan Sind nii väga! Ja ma olen nii-nii-nii tänulik, et Sa mu ellu tulid. Ma väga loodan, et jääd. Igaveseks.

Tsiteerides Sind: “Peaasi on omada Plaani. Ja hea, et Sa oled olemas.”

Head asjad #51 – töised tähistamised

Kunagi töötasin ma fotopoes. Enamik meie poodidest olid küll samamoodi kaubanduskeskustes nagu praegugi – st iga päev pikalt avatud ja varem sulgemise võimalus puudub – kuid töötajate arv ühes vahetuses oli oluliselt suurem. Nii leidus alati keegi, kes ei soovinud osaleda ja sai seega olla tööl, kuniks enamik kollektiivist sõitis suvepäevi tähistama või jõulupeole – ning osalejaid oli sellegipoolest omajagu.

Praegu ma ei kujuta ette, kuidas selliseid üritusi korraldada, sest vähemalt kolmandik töötajatest peab iga päev olema kohustuslikus korras 10-11h tööl. Koolitus ja koosolekud annavad vahel võimaluse rohkem kolleege näha, eelmisel suvel korraldasime ka kaks kokkusaamist, mis said organiseeritud enam-vähem nii, et kes ei saa osaleda ühel, saab teisel… Aga jah, mingeid ühtseid terve firma üritusi pole meil kunagi olnud.

Mis muidugi ei tähenda, et tähistada ei saaks. Ikka tähistame kõike, mis võimalik – oma väikeses ringis.

Kuna õhtul pärast tööpäeva lõppu (st kell 20 või 21) ei jõua väga midagi teha, on meil Pärnus algusest peale välja kujunenud nii, et sünnipäevi tähistame hommikuti – noil puhkudel tuleme kõik kolmekesi üheksaks kohale, et saaks enne avamist tunnikese süüa ja jutustada. Praeguseks oleme tähistanud nii juba kaheksa korda, pilti tegin ainult kõige esimestest 😀

Jõulud on meil aga senini miskipärast ühiselt tähistamata jäänud – kiire ja… No ei teagi täpselt, miks. Sel aastal otsustasime, et nii ei saa, peab ikka jõulude puhul ka väikese kokkusaamise korraldama.

Pilti ei tulnud mul muidugi pähe teha enne, kui üritus juba läbi ja üks kolleegidest ära läinud. Tegin siiski ühe mälestuseks – “jääkidest”, mis veel pildistamiseks käepärast olid. No NII maitsev oli täna kõik! Ehk siis poolik sibulapirukas, poolik kook Nonna vürtsikast pühadekoogisegust ja paar pisikest nunnut kingitust. Loodusvägi imemaitsev glögi on kõik juba kõhus, selle pilti näete ainult lingi alt 😀

Eelmise aasta traditsiooni jätkates tegin kõigile kolleegidele piparkoogid (no ja mõnele suisa mitu ja nende lastele ka :D). Ja firma on vahepeal mõnevõrra kasvanud… Kui asi samas vaimus jätkub, siis ma neid enam ühe tööpäeva õhtuga valmis ei küpseta 😛

Too pilt on eelmise neljapäeva õhtust, sest reedel käis üks Tallinna kolleeg autoga Pärnus ja sain talle kastid kaasa anda – ei pidanudki Smartpostiga saatma, nagu eelmisel aastal (toona jõudsid kusjuures kõik tervelt kohale, rohke mullikile sisse pakituna):

Kui me veel kasvame, äkki õnnestub mingil hetkel juba ühiseid firmaüritusi ka korraldama hakata. Ütleme nii, et mälestused on mõnusad ja tunnen neist puudust – juhtkonna poolt kõigile töötajatele korraldatud pidu on ikka tibake teine, kui väikese ringi tähistamised.

Ühel hetkel võiks ju ka meil leiduda piisavalt selliseid töötajaid, kes ei saa/ei soovi (teise linna) tähistama tulla või äkki mõni endine töötaja, kes oleks nõus üheks õhtuks letti tulema… Eks seda näitab aeg.

Samas kui ma nüüd järele mõtlen, siis firma, kus ma toona töötasin, oli tolleks hetkeks ka juba vist ca 15 aastat vana, praegune aga… Ma pole kindel, vist ei tule isegi viis täis 😀 Kümne aasta pärast siis? 😀

Senini olen aga väga tänulik kõigi tähistamiste eest meie väikese Pärnu seltskonnaga ja võimaluse eest jõulude ajal kõigile piparkooke meisterdada. Mul on lihtsalt super kolleegid – nii siin kui mujal 🙂

Head asjad #50 – kuusk

Jajaa, ökom oleks kuusk metsa kasvama jätta… Aga jõulud ilma PÄRIS (LÕHNAVA!) kuuseta poleks lihtsalt õiged jõulud 🙂

Eelmise aasta keskuse kõrvalt ostetud kuusk hakkas megakiirusega okkaid maha viskama. Sel aastal sai Abikaasa telefoni ostes Telia sooduskoodi (kuni 2m kuusk tasuta), nii et käisime esimest korda RMK metsas kuusejahil.

Noh, ütleme nii, et me läksime üsna hilja, hakkas juba hämarduma, kodus ootas veel palju tegemist, seega võtsime suht esimese, mis enam-vähem adekvaatne paistis… Kodus tõdesime, et ikka väga hõre ja samas alumised oksad meeletult laiad (no ei ole aretatud jõulupuuks, eks) – pärast pisukest kärpimist sai aga täitsa okei. Järgmisel aastal paremini 🙂

Täna õhtul jõudsin lõpuks elutoa ära koristada, nii et saime kuuse tuppa tuua. Juhhei!

Kass pole seni ebatervet huvi üles näidanud, loodame parimat 😀

Ma olen väga tänulik RMK-le, et nad on oma äpiga jõulupuu otsimise nii mugavaks teinud. Ei usu, et mõnes muus riigis sellist asja leidub 🙂

Head asjad #49 – fotokalendrid

See oli aastal 2011, kui ma esimest korda Cherryst poole hinnaga fotokalender.ee lehe vautšerid soetasin. Sellest ajast saadik olen sealsamas iga aasta lõpus perele jõulukingiks laste piltidega kalendrid valmis nokitsenud. Ok, 2012 jäi vahele, siis olime Norras, aga kõik ülejäänud aastad küll. Cherryt enam pole, sel aastal saatis leht ise mulle meili, et kalendritel on 50% soodustus praktiliselt terve detsembri. Veel mugavam kui vautšeritega jaurata!

Lehti, mis sarnast teenust pakuvad, on ilmselt praeguseks vähemalt kümme. Ma olen küll aeg-ajalt uurinud võimalusi sama asja mujal teha, aga ütlen ausalt, et määravaks on osutunud hind – mitte kuskilt mujalt ma A4 12 pildiga kalendrit pole €7.50 eest leidnud, ehkki sooduspakkumisi on igal pool. Võimalik muidugi, et pole piisavalt otsinud 😛 Ja kuna tellin neid kalendreid alati vähemalt neli, vahel ka rohkem, siis hind loeb.

See leht ei ole kaugeltki ideaalne. Kirjadele nad pigem ei vasta 😀 Kalendri kujundamise süsteem on okei, olen sellega harjunud, ehkki tunnen mingitest võimalustest puudust. Kuna seal pole võimalust kasutada põhjana varasemat tellimust, leiutasin enda meelest geniaalse viisil, kuidas seda siiski teha – tegin valmis kalendritest enne ostukorvi tõstmist koopiad, mille jätsin järgmise aasta mustandiks. Ja see toimis küll, varem… Sel aastal olid mustandid aga kadunud. Miks, ei tea. Kirjutasin neile, aga üllatus-üllatus – nad ei vastanud 😀 Mu ainus teooria on, et mustandid kustuvad automaatselt, kui neid pole aasta aega kasutatud – seekord jäin tellimuse tegemisega tavapärasemast hilisemale ajale, varem oli vahe vähem kui aasta. Ühesõnaga tegin kõik nullist.

On’s suurt vahet, küsite? Noh, kalendri enda fontide ja värvide paika saamine on minutite küsimus, fotod tuleb nagunii uued lisada. Kuna minu tehtud kalendrid sisaldavad aga rohkelt sünnipäevi stiili Mart 42 – ühes kalendris 100+, teises 65, ülejäänutes õnneks vähem… Siis TUNDUVALT lihtsam on valmis põhjale lihtsalt uued fotod panna ja vanused aasta võrra suuremaks muuta, kui kõike nullist sisse toksida (lisaks iga nime puhul käsitsi fonti muuta, sest seda miskipärast kõigile ühist ära määrata ei lase ja vaikimisi on üsna rõlge).

Igatahes – olgugi, et algeline ja kliendisuhtlus on… Mitte just null (ükskord varem, ma tean, ma sain nendega kuidagi kontakti, aga mäletan, et see oli vaevaline), aga kesine 😀 Siis kalendri tegemine on lihtne, lõpptulemus jääb kena, ära saadavad alati kiirelt ja hind loeb. Samas ütlen ausalt – täishinnaga ma sealt ei telliks, vaid prooviks pigem teisi teenusepakkujaid, lootuses leida sama raha eest mugavam süsteem ja adekvaatsem klienditeenindus. Eks nad vist soodsale hinnale rõhuvadki ja ei viitsi muuga väga vaeva näha.

Fotokalendrid on minu meelest absoluutselt geniaalsed – kui on lapsed, siis need ju kasvavad ja muutuvad, jõulude ajal ei pea enam kunagi pead murdma, mida (vana)vanematele kinkida. Nemad on alati rõõmsad, kui saavad terve aasta (lapse)laste pilte imetleda ja sünnipäevad on mugavalt ühes kohas koos.

Ma olen väga tänulik, et tänapäeval on kõiksugu enda fotodega personaliseeritava kraami tellimine nii lihtne ja soodne 🙂

Head asjad #48 – kõik saab korda

Ole kui positiivne tahes, vahel ikka juhtub, et miski läheb põhjalikumalt tuksi 🙂 Ja ma ei mõtle siinkohal igapäevaseid pisiasju, mis korraks tuju viivad, vaid selliseid suuremaid ja põhjalikumaid tujurikkujaid. Ikka tuleb ette 🙂

Nood korrad on küll kurnavad ja tuju taastumine võtab kauem aega, aga isegi siis saab kõik korda. Kõik lihtsalt rahuneb maha, saab selgeks räägitud ja elu võib jälle edasi minna.

Ja siis, kui oled juba täitsa rahulik, tuleb kuskilt veel täpselt see märk, mida sul on vaja. Kinnitamaks, et kõik saab korda.

Ja sa tead, et kõik saabki korda. Ja järgmisel päeval oled sellepärast topelt positiivne.

Ma olen ääretult tänulik selle eest, et kõik keeruline on mööduv ja homne on alati helge.

Scroll to Top