head asjad

Head asjad #47 – kingituste pakkimine

Mulle on väiksest saati meeldinud kingitusi pakkida. Lapsena unistasin vahepeal isegi sellest, kui tore oleks töötada kingituste pakkimise letis. No ega ma selles nüüd ülearu osav ka ei olnud, lihtsalt tore oli asju paberisse mässida ja paelu ümber siduda.

Viimased kümme aastat on olnud kingituste puhul tugevas ülekaalus kinkekotid. Neid on lihtsalt kapis korralik varu olemas ja saab sisse panna ükskõik mida… Mõnusalt lihtne.

Eks kinkekottide kasutamine sõltub ka paljuski sellest, mis kingitusega on tegu. Mõned asjad (karbid, raamatud jne) on mõnusalt paberisse pakitavad, kui kingitusse läheb aga mitu asja, mis on suvalise kujuga (seebid, sukkpüksid, mis iganes) – neid on jälle mugavam kotti panna.

Aga… PÄRIS pakkimisel on nii suur võlu.

Sel aastal on Abikaasa pere jõulupidu tavapärasest nädal varem, sel laupäeval – ja kõik kingitused olid tänase õhtuni pakkimata. Juhtumisi oli enamik neist seekord kinkekotile pigem sobimatu kujuga, seega olin ometigi “sunnitud” pakkimisel veidi loovam olema. Lõppes asi sellega, et sattusin hoogu ja pakkisin ära mitte ainult homseks peoks vajalikud, vaid kõik olemasolevad kingitused. Ühtki kinkekotti ei kasutanud! Muidugi jah, pean tunnistama, et tänapäeval on kogu mu pakkimine paberi kinni teipimine, isegi paela kasutamine on pigem erand… No okei, selle paberiga lihtsalt ei tundunud kohane 🙂

Ja oi, kuidas ma jumaldan taaskasutust. Ostsin ma ainult rulli pakkimispaberit, sest seda mul kodus polnud – Maximas oli -40% allahindlus, olin väga rahul 😛 Aga muus osas läks käiku kõik kodus leiduv. Ühe Poisi eelmise aasta jõulupaki paberi kasutasin sel aastal ära kahe väikese kingituse pakkimiseks. Millegi ümbert tulnud riide sisse oli ideaalne keerata üks pikk ja peenike kingitus – tegin “kommi”, mille sidusin kinni lühikeste paelajuppidega, mis olid kleebitud vist ühe eelmise aasta väga kauni kingipaki peale – olin need sealt eemaldanud ja kõrvale pannud. Ühe kingituse nimesildi tegin meie üle jäänud pulmakutsest – lõikasin laste sisksak-kääridega sobiva tüki välja ja korras.

Ostetud paberirullist jagus täpselt, et kõik kingid ära pakkida, sai täitsa otsa. Viimase kahe kingi puhul pidin väikse ümberarvestuse tegema – ühele mahtus paber väga napilt ümber, teisele pidin lisariba kleepima, mis oli mujalt üle jäänud. Aga sain hakkama, kõik pakitud!

Need on muidugi kõik laste kingid… Täiskasvanutele kingin kalendreid, aga neid pole jõudnud veel kujundamagi hakata – ja mustand, mis oleks elu lihtsamaks teinud, on ka süsteemist kadunud, nii et pean kõik nullist sisestama… No homseks poleks nagunii jõudnud, nii et Abikaasa pere saab lihtsalt hiljem kätte – katsun nädalavahetusel tellimuse ära saata, vast jõuavad valmis küll enne jõule. See on see värk, kui soodustus kestab 27. detsembrini, sai edasi lükata 😀

Pildi nägemiseks peate klõpsama. Mul lapsed vaatavad ka vahel blogi, ei saa enne jõule niiviisi riskida 😀 …

Head asjad #46 – ootamatud saadetised

Kõige ägedamad kingitused on need, mis tulevad täiesti ootamatult. Ja ma ei mõtle siin üldse midagi suurt, ma mõtlen lihtsalt pisikesi armsaid üllatusi, mida vahel teha/saada õnnestub. Kui pole üldse mõtte kõige õrnematki aimu, et on midagi oodata… Või ootad midagi, aga tuleb rohkem, kui ootasid.

Eelmise aasta jõuluüllatustest tulid esimesena meelde see ja see, üle-eelmisest aastast see… Ja muidugi eelmise aasta varajane sünnipäevakink. Need kõik olid täiesti ootamatud. Kusjuures siiamaani ei tea, kes mulle need valged piparkoogivormid saatis 😀

Sel aastal õnnestus mul endal rahulolevalt käsi kokku hõõrudes üht palutud pakki saates sinna veel üht-teist lisada… Ei osanud ma aga aimata, et kohe järgmisel päeval paki vastu saan – ehk paki saatjal oli minuga täpselt sama plaan 😀

Kui mulle täna hommikul Omniva pakiteade tuli, siis teadsin, et see peab olema midagi eraelulist, sest kõik töösaadetised tulevad Smartposti. Niisiis oli põnevus suur. Ei osanud aga tõesti aimata, et Minna nii operatiivne on.

Ja ma kihistasin kohe mõnuga naerda, kui lugesin tema kommentaari taigna juures. Olin talle ise just enne öelnud, et piparkook on täitsa tavalisest poetaignast… Ja kirjutanud veel paarile kaardile, et piparkoogid on täiesti mitteökod, aga südamest. Sest nii on.

Ühesõnaga, vahva. Üllatusi võib teha muidugi igal ajal ja ongi tehtud aastaringselt… Jõulude ajal kipub nende kontsentratsioon aga suurem olema.

Ja muidugi jõulukaardid… Nende puhul on ikka teada, et mõni alati tuleb, nii et terve detsembrikuu on postkasti palju põnevam kontrollida, kui ülejäänud osa aastast. No sünnipäeva ajal ehk ka 🙂 Meie kaardiriiul vaikselt täitub, tänagi sain ühe. Nii mõnus!

Ma olen väga-väga tänulik kõigi toredate üllatuste eest, mis mulle tehtud on ja kõigi võimaluste eest neid ise teha.

Head asjad #45 – toredad koostööpartnerid

Juba üsna positiivsusprojekti alguses panin kirja terve rea põhjusi, miks ma armastan oma tööd. Lugesin kokku, seal oli neid kümme. Noh, esmaspäevane tänulikkuse harjutus oli ka tööga seotud, siis sain neid põhjuseid juba 33 – mõtlesin muidugi ka laiemalt ja panin kirja iga pisiasja, mis aga meelde tuli, kindlasti leiaks neid veelgi.

Aga praeguse sissekande inspiratsiooniks on Liivi postitus “Signe Seebid” toodetest. Ta lihtsalt kirjutas seal nime nimetamata nii äratuntavalt Kristenist, kellega ma olen tööalaselt õige palju suhelnud ja kes ongi täpselt nii soe ja armas ja tore, nagu Liivi räägib.

Ja siis ma mõtlesin, kui paljude mõnusate ja inspireerivate inimestega ma olen tänu tööle tutvunud. Ja leidsin, et nad väärivad täiesti omaette postitust – mis siis, et keegi neist siin lugemas ei käi.

Juba mainitud Signe Seepide Kristen, kes vist särab küll kogu aeg… Vähemalt jääb selline mulje, isegi läbi telefoni. Signe ise on ka tore, temaga mul on lihtsalt vähem kokkupuudet olnud 🙂

Raismikuoja Märtin, kellega ma olen möödunud aastate jooksul üksjagu toredaid vestlusi maha pidanud – kui ta meile kaupa toob ja kõigil neil kordadel, kui on olnud vaja miskit teada. Küsida toodete kohta, kurta mõnd muret… Alati saab kiirelt vastused kõigile küsimustele ja lahendused muredele.

Jaanika, kes saadab meile imekiirelt magneesiumiõli ja -helbeid (ülipopulaarsed tooted) ja jõulude ajal alati meeles peab, neid kaarte ma kogun ka seinale 🙂

Alati heatujuline Tamme talu Heli, kes meile tihti ise oma kaupa toob – jällegi ülimõnusad ja populaarsed tooted, mida väga palju ostetakse. Kes pole veel Särtsusoola proovinud, soovitan soojalt 🙂

Armas Laura Via Naturalest, kes meid ikka aeg-ajalt koolitamas käib.

Loodusvägi müügijuht Illimar, kes on üks üsna meeldejääv tegelane ja ilmselgelt õige töö peal 🙂

Ja veel palju-palju toredaid ja inspireerivaid inimesi, kõik ei tule kindlasti kohe meeldegi.

Nii hea on suhelda inimestega, kellega jagad sarnast maailmavaadet – kes on silmnähtavalt oma ala fännid ja usuvad oma toodetesse kogu südamest.

Olen väga tänulik oma töö eest ja kõigi suurepäraste inimeste eest, kellega mul on olnud võimalus tänu sellele tutvuda.

Head asjad #44 – Anu

Anu tuli minu ellu kõigest veidi enam kui aasta tagasi, kui tema blogi avastasin. Ma ei saa teda isegi mitte blogituttavaks nimetada, sest me pole tuttavad 😀 Aga ometigi on tema blogi mulle selle viimase aasta jooksul nii palju rõõmu ja inspiratsiooni pakkunud, et tahtsin temast kirjutada 🙂

Anu kirjutab lihtsalt NII HÄSTI. Ja ta paistab oma iseloomu poolest nii minu inimene. Selline positiivne ja mõnus ja tark ja lihtsalt tore. Ja oskab kirjutada!

Ja no… Kanada! Ei saa üle ega ümber Kanadast! Täitsa alles on mul unistus kunagi ka mõnda aega Vancouveris elada.

Anu ise on muidugi juba edasi liikunud, Nanaimosse 🙂 See, kuidas nad sinna jõudsid, oli nii põnev järjejutt – ta kohe oskab niiviisi kirjutada, et põnevusega ootad järgmist osa. Kui mul midagi põnevat öelda on, plartsatan kohe kõik korraga välja ja valmis 😀

Ma oli ääretult rõõmus, kui Anu viimasel blogiauhindade jagamisel välismaiste blogide kategoorias võitis. No VÄGA õigesse kohta läks see võit, enam õigemini poleks saanud.

Ma olen väga-väga tänulik, et ma Anu blogi otsa komistasin (kui päris aus olla, siis imestan, kuidas mul sellega nii kaua aega läks!) ja tema tegemistele nüüd kaasa elada saan. Loodan, et tal jagub seda blogimise indu veel aastateks!

Head asjad #43 – hetkes elamine

Ma mõtlesin tükk aega, mis sellele postitusele pealkirjaks panna. Teine versioon oli “uued algused”. Kumbki pole päris täpne 🙂

Olen viimasel ajal elanud põhimõtte järgi, et IGA HETK on uus algus. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kui positiivne mõtlemine vahepeal ka mingit lühikest aega nii hästi välja ei tule, kui tahaks, siis ma ei põe selle üle kunagi pikemalt, vaid lihtsalt jätkan positiivsel lainel niipea, kui suudan.

No näiteks ikka tuleb vahel ette, et on õhtu, olen väsinud ja näljane, lapsed lärmavad – palun alguses ilusasti, aga kui ei kuulata, ei suuda lõpuni rahulikuks jääda, tõstan häält… Mis seal ikka! Rahunen nii kiiresti kui võimalik, kallistame, lepime ära, kõik on jälle hästi.

Väga vabastav on, pean tunnistama. Minevik ei defineeri mind! Minu elu on siin, nüüd ja praegu. Lähebki vahel suts kehvasti, elu läheb edasi, nüüd juba paremini! Vahel kestavad need kehvad hetked/tujud veidi pikemalt – mis siis, ikka katsun nii kiiresti kui võimalik hea tuju taastada. Ja see tuleb tagasi ja kõik ongi jälle hea! Ei mingeid mõtteid stiilis “oleksin pidanud parem olema / paremini tegema / äkki oleks pidanud seda, teist või kolmandat teisiti tegema” – on vaid mõtted – “ma õpin sellest olukorrast, ma annan endast parima ja kõik läheb suurepäraselt”.

Ja läheb ka 🙂 Kohati küll selliselt:

Aga läheb paremini, järjest paremini!

Selles mõttes pole ka pealkiri päris täpne, et lisaks hetkes elamisele on mul ohtralt tulevikuplaane, mida ma jõudumööda visualiseerin. On väga konkreetsed valdkonnad mu elus, mida soovin paremaks muuta, on üsna täpsed soovid. Kuna ma aga kõigele korraga keskenduda ei suuda, siis on mul mõtteline pingerida kõigi tegelemist vajavate asjadega ja sealt ma siis korraga keskendun ühele-kahele.

Sest igapäev on ju ka 🙂 Meil kõigil on ühtviisi 24 tundi. Tuleb olla olemas pere jaoks, käia tööl, teha süüa, hoida kodu talutavas korras, tegeleda kõigi jooksvate kohustustega, magada… Puhkamist ei tohi ka ära unustada 🙂 Ja olenevalt, palju sellest kõigest aega üle jääb, saabki keskenduda ülejäänud olulistele asjadele.

Kui plaanid on paigas, on hea elada hetkes. Plaanid muutuvad nagunii käigu pealt, elu on selline – sellega olen arvestanud, vajadusel tuleb muutustega kaasa minna. Eks seegi ole hetkes elamine.

Olen väga tänulik, et see mul iga päevaga järjest paremini välja tuleb.

Scroll to Top