rasedus

Kiire kiire kiire

Võiks ju arvata, et kui tööl käima ei pea, siis on aega küll ja veel. Aga ma kulutasin kõik selle aja eelmisel nädalal ära, nii et nüüd olen taas nagu orav rattas ja üritan teha kõike, mis eile koostatud üksikasjalikku nimekirja üles tähendatud sai.

Eile käisin Bondi-näitusel. Kuivõrd see oli pühendatud Ian Flemingu elule, polnud see minu jaoks just NII huvitav, kui oleks võinud olla, sest ehkki ma olen kõiki Bonde näinud, olen siiski peamiselt Brosnani fänn. Brosnanist aga polnud terve näituse peale haisugi. Kõigist teistest bondidest oli, KÕIGIST. Lazenbyt ja Daltonit ja Craigi oli veidi, Conneryt ja Moore’i rohkem. Brosnanist ei miskit 🙁 Aga noh, mul siiski hea meel, et üle vaadatud sai ja oli sellegipoolest huvitav.

Kuna Brixton jäi tee peale, käisin sealsetes poodides vajalikke asju otsimas, ei saanud küll midagi peale silmatilkade… Aga ma vähemalt proovisin 😉 Ja hommikul jõudsin netist ka üht-teist ära tellida, läätsed ja Marise raamatud.

Ja õhtul oli viimane beebikooli loeng. Õpetati pesema ja mähkima ja muud toredat. Näis, palju sellest veel viie nädala pärast meeles on 😉

Täna pean kõigepealt korra tööle minema, et vormiriided tagasi viia, viimane payslip kätte saada ja värske remont üle vaadata (restorani pool läks just kinni, kui mina ära tulin). siis on 13-17 breastfeeding workshop… Ja siis veel Tinderboxi, kus vanade töökaaslastega kohting kokku lepitud. Andreea lubas mulle head kohvimasinat soovitada, ostan ikka UK-st kaasa – Eesti valik on niru ja hinnad kallid.

Homme peaksin hambaarsti juurde minema, aga ma pole veel otsustanud, kas lähen. Ja hiljem Iirisega Oxford Streetile, kust on vaja osta igavene hunnik asju alates voodipesust ja Pipsi kingitusest kuni imetamisrinnahoidjateni.

Ja reedel… Reedel tulevad juba Mehe sugulased. Küll kuus, mitte seitse, nagu algselt plaanis. Ja siis on nädalavahetus täis turistilõkse, loodetavasti saan lõpuks ka loomaaeda ja Aquariumisse.

Esmaspäeval ilmselt viimast korda Croydonisse + viimane külaskäik kohaliku arsti juurde, et lendamiseks tõend saada. Ja öösel siis lennujaama… Ja teisipäeva lõunaks Eestisse 🙂

Sellised plaanid siis.

Mul on eilsest hommikust saati kõhu alt valutanud – no umbes see osa, mis jääb aluspükste sisse, aga mitte veel jalge vahele – ma teaduslikku ega ladinakeelset nimetust ei oska öelda 😀 Valutab iga lihaspingutuse peale ehk käies ja püsti tõustes ja voodis külge keerates… Küsisin eile õhtul selle tädi käest seletust, kes loengut pidas – ta arvas, et Maasikas lihtsalt seab oma pead sisse. Küsisin, kas ma valutan siis samamoodi järgmised viis nädalat, aga ta arvas, et mitte. Öösel oli igatahes võrdlemisi ebamugav ja tänaseks pole asi paremaks läinud. Just siis, eks, kui mul on kiire nädal ees ja kuidagi pole võimalik kodus olla.

On kellelgi sarnast valu olnud, oskab keegi tarka nõu anda või arvata, kui kiiresti see üle minna võiks?

Eile õhtul Mehega haiglast koju tulles arutasime, et pole kumbki siinkandis ühtegi rebast näinud. Jõudsime järeldusele, et pole lihtsalt öisel ajal piisavalt palju väljas olnud.

Ja täna hommikul me siiski nägime oma rebase ära. Tuli teine ette aia peale (meil on maja ees madal müür – umbes sellise kõrgusega, kuhu peale on hea korra istuda vms) – elutoa suurest aknast oli 5+ vaade, suur oranž rebane päikesepaistes (tavaliselt näeb neid pimedas ja tunduvalt suurema distantsi pealt) 🙂 Päris tükk aega seisis seal, aga fotokat ei jõudnud välja otsida. Noh, vähemalt nägime!

Pean nüüd asjalikuks hakkama ja duši alla minema – varsti vaja sammud linna poole seada.

Juhe koos

Olen täna terve päeva asjalik olnud: üritanud teha võimalikult üksikasjalikku nimekirja kõigest, mis enne Londonist ära kolimist ära teha/osta tuleb, saada ülevaadet maksudest ning meie lähema aja sissetulekutest ja väljaminekutest.

Nüüd nagu oleks mingi nimekiri koos, ehkki tunne on selline, et raudselt midagi unustasin… No algus on tehtud. Ja mõtlemisvõime on täiesti kadunud, liiga palju organiseerimist ühe päeva kohta 🙂

Mõtlesin, et kirjutan ajurakkude puhkamiseks teile hoopis eilsest. Sest eile oli üks ütlemata tore päev.

Ma ei ole üldse maailma suurim shoppamismaniakk – mul on tihti perioodid, kus ma ei taha poode nähagi. Aga vahel ma täiega naudin neid. Ja kui ma saan ilusa ilmaga Croydonis käia ning seal Mehega mõnusalt aega veeta, shopates ja kõike muud tehes, siis ma naudin seda kohe eriti.

Just seda me eile tegime.

Mõtlesime hommikul vara tõusta ja kohe Croydonisse minna, aga jõudsime sinna ikka alles peale ühteteist. Jumal tänatud, et meil plaanitust kauem läks – unustasin pisiasja, et pühapäeviti ei avata poode mitte kella üheksast, vaid just üheteistkümnest, nii et meie kohale jõudmine oli perfektselt ajastatud.

Käisime taas korda mu uues lemmikkohvikus, mille teisipäeval Murakaga avastasime – muffinid olid endiselt jumalikud ja hinnad odavad (hakkasin mõtlema, et isegi Eesti mõistes – värskelt küpsetatud muffin ja tass kohvi 50 krooni eest suurlinna suures kaubanduskeskuses pole ju üldse palju?).

Ja siis shoppasime terve päeva, vahepealse lõunapausiga – saime kõik, mis vaja ja veidi rohkemgi. Jõudsime napilt kella viieks valmis, pühapäeviti ju sulgetakse ka varem.

Maasikas sai omale seitsmest bodyst koosneva komplekti, kojutoomiskomplekti, mütsi ja kaks pudipõlle:

Mees sai neli T-särki, põlvpüksid järgmiseks suveks ning talvejope ja -jalatsid. Mina… Mina sain tupsumasina 😀 Noh, selle, millega kampsunite küljest toppe eemaldada – olen juba ammu tahtnud, aga Selecti kataloogist nagu tellima ei hakanud ja polnud kuni eilseni poodides silma jäänud. Katsetada pole veel jõudnud, sest meil on majapidamises ainult üks närune AA patarei.

Ja siis me ostsime veel voodipesu, mis sobib ideaalselt meie uue magamistoa värvidega:

Kõik olid rahul 😉

Ahjaa, MK One’i ukse pealt leidsime sellised sildid (kui töötaja nägi, et me pilti tegema hakkame, tuli ta illustratsiooniks poseerima, paraku tegin pildi just sel hetkel, kui ta korraks kõrvale vaatas):

Saime paraja kõhutäie naerda.

Ultraproduktiivne päev

Võtsin ennast lõpuks kokku, et eilsest ka põhjalik ülevaade kirjutada. Nii toimekas päev oli, et lahkusin kodust kell üheksa hommikul ning jõudsin tagasi pool kümme õhtul (okei, kümme minutit olin vahepeal ka, aga see ei lähe arvesse, eks, ma ainult viskasin kotid diivanile ja vahetasin riideid). Aga alustagem algusest…

Saime Murakaga kolmveerand kümme Croydonis kokku ja traditsioonile kohaselt otsisime kõigepealt kohviku. Whitgift Centre’is on neid oma kümne ringis, kolm-neli jõudsin üle vaadata ja ära põlata, kuni jõudsime BB’s-ni. Sinna me jäime, lõhn oli lihtsalt LIIGA hea, et kuskile edasi liikuda – nad nimelt küpsetavad oma muffineid koha peal. Neljandale tsoonile omaselt olid hinnad meeldivalt madalad ning coffee+muffin deal maksis kõigest £2.60 (võrdluseks – Tinderboxis maksid nii muffin kui kohv mõlemad umbes kaks naela). Ahjusoe muffin, kuum latte ja hea seltskond – mida enamat hing veel ihaldada võiks?

Tunnikese pärast olime enam kui valmis poode ründama. Minu esmane ja kõige olulisem soov oli leida endale lõpuks ometi kaelaehe, mis sobiks mu sinise pluusi juurde – viimati Croydonis käies avastasin ägeda ehtepoe (Bijou Brigitte – soovitan soojalt. Pole kõige odavam, aga siiski suht soodne ja võrratult mitmekesise valikuga – kui teile meeldivad suured ägedad mitmevärvilised ehted), aga ei julgenud proovimata midagi osta, seekord oli pluus seljas ja missioon võis alata.

Kujutan ette, et võisime seal poes ka peaaegu tunni veeta. Okei, nii kaua ehk mitte, igatahes proovisin endale vist mitukümmend erinevat ehet kaela. Ja lõpuks leidsin ka! Maksis küll raip tervelt £15, aga no mis seal ikka. Mulle meeldis. No ja kuna ma juba seal olin, siis leidsid tee minuni ka kaks punast peavõru ja üks äge patsimumm. Üle 20 naela raiskasin kokku.

Siis käisime korra Mothercare’ist läbi, nägin oma little devili kostüümi ära. See on mingist sametisest riidest, täielik halloweenikas. Ma lootsin, et veidi tavalisem. Peab kohe mõtlema, kas ma üldse ostan selle. Igatahes vaatasin niisama ringi ja ei julgenud esiti midagi osta – avastasin, et pole ikka päris kindel, mida vaja ja hinnad on piisavalt kallid, et mitte eksperimenteerida.

Selle mõttega seadsime sammud hoopis Primarki poole, sest sellest odavamat ei ole ja kõik sealt leitu võib julgesti ära osta. Soojenduseks valisime hoopis endale riideid – minu ainus eesmärk oli leida võimalikult odava raha eest soojem jope või mantel, kuhu mu kõht lõpuni sisse mahuks ja millega Eesti novembris külm poleks. Pärast kümne erineva variandi proovimist ma lõpuks ühe enam-vähem rahuldava leidsin ka. Selline villane lühike mantel, vooder on ja mõnus kapuuts, mis seest nii pehme ja karvane. Lühem küll, kui ma ideaalis tahtnuks, rohkem jope stiilis, ja värv polnud ka just KÕIGE parem (tumesinine, helesinisega läbi kootud, ruuduline), aga kuna kannan seda vaid kuu-kaks, ei olnud tõesti mõtet rohkem kulutada – kust veel £15 eest sooja mantli saaks, ah? Kõige suurem suurus – 18 ehk 46 – kõhule on veel ruumi küll ja käised olid tänu suurusele mõnusalt pikad. Õlgadest on sutsu lai, aga ei ole hullu.

Ja siis ma leidsin endale veel ilusa punase kõrge kaelusega sviitri (£6) ja musta nunnu poolkäistega sviitri (£5). Ja neli paari sukkpükse – ma ei saanud ostmata jätta, ainult £1 maksid, noh… Mustriga võrksukki peab ikka ostma, kui nii odavalt antakse, need kuluvad alati ära.

Lõpuks liikusime alla, lasteriiete osakonda. Ja sealt ma päriselt ostsin ka oma esimesed titeriided. Valisin lihtsalt selle järgi, mis mulle endale meeldis ja võtsin suuruse selle järgi, mis mulle ilmastiku põhjal loogilisem tundus (ehk siis pole mõtet osta suveriideid 12-18 kuud suuruses, sest Eestis on sel ajal sügis ja talv). Ühtki vastsündinu asja ma ei ostnudki, sest esiteks nägid need igavad välja ja teiseks on Primarki 0-3 kuud Maideni sõnul nii suured, et vastsündinu sinna ära upub. Vaatab siis hiljem mujalt äkki…

Primarkis läks kokku vist pea kolm tundi. Selleks ajaks näpistas jälle nälg ning seadsime sammud… Jajah, mäki poole. Kõigi nende kesköiste mäkitrippide mälestuseks Mustamäe-aegadel. Aga ma olin võrdlemisi tervislik, võtsin ainult oma lemmikburgeri Big Tasty ja pudeli piima 😉 Jajah, siinmaal saab mäkist piima ka.

Siis käisime veel TK Maxxis, aga pärast Primarki tundus see üüratult kallis ning tulime suht kiiresti midagi ostmata tulema. Nexti lasteosakonnas oli ägedaid asju, aga hinnaklass jäi Mothercare’i kanti ja otsustasin teine kord tagasi tulla, sest kallimate asjade ostmine nõuab hoolikamat planeerimist.

Lõpuks tahtsin veel Woolworthi lasteriiete osakonda vaadata, sest seal peaks pea Primarkiga võrdsed hinnad olema, aga tee peale jäi raamaturiiul… Kus oli suur väljamüük kolm raamatut £5 eest, terve hunnik Mary Higgins Clarki ja veidi Jackie Collinsit. Nii ma siis ostsin oma viimase raha eest hoopis 12 raamatut ja titeriided jäidki nägemata. Ega ma ikka normaalne pole 🙂 No aga £1.33 raamatu eest! Ja just need kirjanikud, keda ma päris endale osta tahtsin. No ma ju pidin!

Ja siis oligi kell märkamatult peaaegu viis saanud. Käisime postkontoris marke ostmas ja kirju postitamas, klõpsisime kähku paar fotot ja oligi aeg lahku minna.

Jõudsin koju täpselt nii kauaks, et kotid ära visata ja soojemalt riidesse panna – siis jälle välja ja rongile. Beebikool ootas.

Seekord oli loeng tunduvalt lõbusam kui eelmisel nädalal – rohkem praktikat. Kohal olid matid ja sünnituspallid, praktiseerisime erinevaid asendeid. Ja sünnituspall, ma ütlen teile, on üks ütlemata äge asi. Siin on need haiglates igas sünnitustoas olemas, Eesti koha pealt pole ma nii kindel. Teab keegi, on Toomel sünnituspalle? Ma nagu kuskilt Eesti foorumist lugesin, et naised ostvat neid palju sünnitusele kaasa – sellest võiks järeldada, et koha peal ei ole… Igatahes kavatseme me ühe siit kaasa osta – pole eriti kallis, saab £15-20 eest kätte koos pumbaga. Mehele hakkas nimelt meeldima – ta arvas, et kodus võiks ka üks selline olla 😛

Ja siis me rääkisime veel igasugustest lõdvestusviisidest ja kõikvõimalikest asjadest, millega saaks enda olemise sünnituse ajal mugavamaks teha. Jäime valuvaigistite juures pooleli, järgmine nädal läheb siis sealt edasi.

Aga need titeriided nüüd ikkagi. Minu eilne saak on siin.

6-12 kuud/74 cm, £1 ehk ~20 kr

6-12 kuud/74 cm, £5 ehk ~100 kr (põhimõtteliselt on komplektis kaks asja, teksakleit ja pikkade käistega pluus)

12-18 kuud/80 cm, £4 ehk ~80 kr (6-12 kuud suurus oli nii vähe väiksem et ostsin siis juba pigem suurema, saab ehk sutsu kauem kanda)

12-18 kuud/80 cm, £2.50 ehk ~50 kr

18-23 kuud, £4 ehk ~80 kr (no see oli lihtsalt nii nunnu ja nii MINULIK, ei saanud ostmata jätta :D)

Sellised asjad siis, kiitke või laitke 😉 Põhimõtteliselt on sildid ju küljes ja tšekk alles, nelja nädala jooksul saab kõike vahetada-tagastada ka. Aga ma ise olen täitsa rahul, NUNNUD on. Muig.

Eestis ootab mind kaks Marise kingitud body, mis peaks olema vist suuruses 1-6 kuud. Ja pudipõllesid on kokku seitse hetkel.

Nüüd ma olen ikkagi kahevahel, mida ja kui palju veel osta. Ma tõesti ei taha üle osta, eks! Ja arutult raha raisata. Ma pigem ostaks vähem ja siis pärast lapse sündi vajadust mööda juurde… Aga kui hinna- ja valikuvahe on Eestis ja Londonis tõesti nii suur, siis peaks ikka siit miskit veel muretsema.

Andke nõu, noh! Ja rääkige mulle Eesti hindadest ka. Seni on mulle ainult seda öeldud, et bodyd maksavad Eestis nii 75-100 kr ringis. Aga mingid pluusikesed või… Soojemad asjad? Oeh. Ma tõesti ei tea. Pigem ostaks Eestis kasutatult kuskilt, loodetavasti saan kellegi vanu asju ehk päris niisama ka… Et ma ostaks siit veel midagi uhiuuena ja kallima hinnaga, peaks see ikka väga põhjendatud olema.

Muudest asjadest juhiti mu tähelepanu imetamisrinnahoidja vajalikkusele, need kavatsen kindlasti siit muretseda. Aga mis veel? Ma olen nõutu.

Viimane ultraheli

Käisin täna viimases UH-s ja sain taas kord kinnitust, et Maasikaga on kõik nii korras kui üldse olla saab – platsenta on kõrgel, asend on õige (pea on sügaval vaagnaluu sees, kui otse tõlkida, ma ei tea, kas see on eesti keeles ka korrekne väljend?) ja mõõdud normis. Kõik muudkui kinnitavad, kui väga mul vedanud on, et ma veel nii väike olen. Ahjaa, tüdruk on ka endiselt, ei ole endale kolme kuuga kotte kasvatanud 😉

Ja seda öeldi ka, et lendamine meid küll kuidagi ei ohusta, need lennufirma reeglid on ainult sellepärast tehtud, et vältida võimalikku sünni vastuvõtmist lennu ajal.

Hea teada 🙂

Sain täna kirja, mis teatas, et mu breastfeeding workshop on 1. oktoobril… Ja otse loomulikult oli mu viimane arsti aeg täpselt selle sees. Õnneks sain viimase ümber muudetud, lähen hoopis 6. oktoobril, päev enne lendu, saan ERITI värske tõendi. Ja rinnaga toitmise koha pealt jõuan ka veel siin haritud saada. Kasuks ikka, natukenegi!

Mitu pudipõlle on vaja ühele titele?

Viiest piisab või (sellise ostsin ka kunagi)?

Oleks ma enne teadnud, et tüübil koduleht ka on… Oleks välja valinud täpselt, mis tahan, tal turul päris kõiki polnudki…

Aga olgu, vähemalt sain punased (no üks valge on, jah, seda teist värvi ei tehtagi) – tüüp võttis meilt raha ja aadressi ning saatis põlled poole nädalaga postiga koju, sest koha peal tal punast eriti polnud. Ja me saime turuhinnaga – Camdenis maksavad need £3.50, kodukalt tellides £4.50. Postikulu ei olnud ega midagi. Ma olen täitsa rahul.

Tegelikult on mul need põlled juba päris mitu aega riiulis seisnud, lihtsalt unustasin pilti teha.

Ja siis veel üks asi, mille ma Maasikale kindlasti osta kavatsen – ainus, mis mulle Mothercare’i kodukal esmasel vaatlusel silma jäi. Ma ju ei taha valget ega roosat, ideaalis üldse mitte pastelltoone. Tähendab, kui keegi lihtsalt annab mulle oma vanu titeriideid, siis on muidugi värvist suva, aga kui ise ostma pean, siis tahaks ikka punast, säravkollast, türkiissinist, fuksiaroosat! Eks ma lähen mingi päev poode kammima, sest tõepoolest, ma TEAN, kui kesine ja kallis on Eestis titeriiete valik – mulle pandi südamele, et ma midagi ikka ise ka ära ostaks, ma siis üritan. Ehkki mul pole erilist aimu, mida ja kui palju oleks vaja.

No little devilit on kindlasti vaja 😉

Aga kui keegi teist tahab pudipõllesid või mingit muud beebinänni Londonist, mida olete suutnud netist välja peilida, siis andke aga teada – kuniks tegu pole millegi hirmraske ega suurega, võin kindlasti aidata. Ja mulle on ainult hea, kui saan siin oma naelu kulutada ja teilt Eesti arvele raha… Milleks pangale teenustasu maksta.

Scroll to Top