rõõm

Ah, käisin poes siin

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas tükk aega kahest ökofoorumist tuttav pärnakas avastas mu blogi kaudu, et on Abikaasa sugulane 😀 No ja sellest ajast saati oleme me Kristinaga MSNis lobisenud. Jõudsin talle isegi korra külla.

Ükspäev ta ütles, et Rimis on kliendikaardiga I love eco toodetele -25% soodukas. Ma siis kablutasin laupäeval emaga lootusrikkalt kohale, et pood tühjaks osta ja ei näinud kuskil ühtki vihjet soodushinna kohta. Uurisin töötajalt, too ütles, et ei ole küll. Et äkki personaalne pakkumine, neid saadetavat vahel.

Küsisin siis Kristina käest, kust tema sellest kuulis – tema kliendikaardiomanikust mehele olla koju saadetud.

Selge, tuleb Kristina mehe kaardiga ostma minna 😀 No ma olen teatavasti laisk värdjas ja peaaegu polekski jõudnud. Aga võtsin ennast ikka kokku, rääkisin läbi, täna oli viimane päev ja saigi ära käidud. Lõplik arve oli €52.79 – soodukat sain €17.60. Ja mul on nüüd kohe mitme kuu varud olemas 😛 Makarone, tomatipastat ja purustatud tomateid igaüht kümme pakki, neli pakki läätsi (kaks rohelisi, kaks punaseid), neli pakki kohvi, kolm pakki kakaod.

Kõige rõõmsam olen ma selle avastuse üle, et nood ICA sarja mahemakaronid on TÄISTERA durumjahust. Igal pool ju rõhutatakse, kuidas pasta on täiesti mõttetu ja tühi toit ning ainus vähegi tervislikum on just täistera. Novot, superluks. Kõige tervislikum ja kiudainerikkam oleks kindlasti muidugi rukkijahust pasta, aga nojah. Jäägu see teistele 😀

Vanasti ostsin Tootsipeenrat – hoolimata kolm korda kallimast hinnast. No et eelistame ikka kodumaist ja tervislik ka. Aga no tee või tina, ei maitsenud nii hästi, ehkki oli ka täistera nisujahu. Proovisime ka nõgese ja kukeseenemaitselisi. Ma ei tea, miks need ICA omad siis nii hästi maitsevad, ehkki samamoodi täisterajahu…

Ühesõnaga kui maitse oleks sama hea, siis ma võiks ju seda kolm korda kallimat hinda kuidagi maksta, aga nüüd pole küll mingit motivatsiooni. €0.95/500g vs €3.07/400g :S

Oo, aga käisin nende kodukal tuulamas ja seda uut küüslaugumaitselist pean küll proovima. Juba põhimõtte pärast!

Tomatipastat kasutame pizza tegemiseks, purustatud tomatiteid oma lemmiktomatisupis, mis on lihtsalt jumalik, pean selle retsepti blogisse ka panema. Kohvi kulub umbes pakk kuus (või äkki kahe kuu jooksul). kakaod vahel ikka joon, aeg-ajalt panen küpsetistesse ka. Läätsed on üsna uued asjad meie menüüs, aga igati tervislikud ja kasulikud, oleme katsetanud erinevaid toite, täitsa maitsvad.

Ühesõnaga kõik selline kraam, mida nagunii spetsiaalselt Rimis ostmas käisime, aga nüüd siis veerandi võrra odavam.

Tomateid tahan järgmisel suvel kindlasti ise sisse teha, siis on jälle üks asi vähem, mida osta.

Toiduteemal rõõmustamist jätkates – Abikaasa sai töö kaudu üle pika aja rõõmsalt kasvanud sea liha, võtsime ligi 9 kg. Puhastas ära, tegi enamikust hakkliha, osa tükeldasime eileõhtuse ahjuhautise sisse, üks suurem tükk ootab seapraeks saamist, kontidest keetis Abikaasa eile puljongit, mina tegin sellest täna suppi, mille sisse siis kontide pealt liha ka läks… Kahe supi jagu puljongit sai veel sügavkülma. Ja kondid saavad ilmselt naabri koerale 😛

Jajaa, MINA ÜKSI tegin SUPPI! Te ju teate, et ma ei tee üldse süüa? Ma pole ELU SEES suppi teinud! Tegelikult eelmise nädala lõpus tegin täitsa ise tomatisuppi kah. Ma arenen! Ma olen enda üle täiesti naeruväärselt uhke!

Oh, mulle meeldib selline ise tegemine ja maksimaalne kõige ära kasutamine! Nüüd on veidi varusid, jälle suurem motivatsioon pelmeeni- ja pasteeditegu ette võtta.

Kristina küsis mu käest Tiina poe majas asuva lihapoe kohta, peakski sinna uurima minema, mis ja kuidas täpselt. Tean, et Tallinna mnt poes on üsna okei liha (muidugi mitte mahe, aga väiketootjalt jne), aga sinna ju ei viitsi minna ja reaalis oleme seni siiski Selverist ostnud, mis ei meeldi kohe üldse.

Aga muidu läheb järjest mõnusamaks. Piim tuleb koju kätte, kuivained, kartul-porgand-sibul ja muud juurikad samamoodi. Muidugi on igal pool arenguvõimalusi küllaga ja mitmest asjast tunnen veel puudust (kanaliha!!! rohkem erinevaid juurikaid!), aga ikka on suur rõõm iga põhimenüüs oleva toote üle, mille kuskilt soodsalt ja mahedalt leian – edaspidi jälle üks asi vähem, mida taga otsida, saab vanast harjunud kohast osta.

Lõpetuseks link ühele mõnusalt mõistlikule artiklile. Sööge päris toitu, mitte s*ta baasil toodetud toiduMAITSELIST kräppi!

Poisi arengust

Ma võtan juba NII kaua ette, et seda postitust kirjutada, esimese silmahamba avastamine motiveeris lõpuks piisavalt.

Kõigepealt tuleks veidi vigu parandada. Kui ma viimati septembri lõpus hammastest rääkisin ja mainisin, et Poiss tegi esimesed sammud 17. augustil, siis tegelikult oli 17. august hoopis viimase lõikehamba avastamise päev, esimesed sammud tulid ju alles peale Piia ja Runni pulma, 4. septembril, said ka blogisse üles tähendatud.

Mis hammastesse puutub, siis septembri lõpus mainitud kahele purihambale lisandus koheselt kolmas ja veidi hiljem ka viimane. Täna, 21. novembril, avastasin alumise vasakpoolse silmahamba nurgakese. Ülejäänud punnitavad juba ka, lõikumine on tõenäoliselt päevade küsimus. Vanuselist statistikat teha ja Plikaga võrrelda hetkel ei viitsi.

Aga tegelikult olen juba ammu tahtnud rääkida sellest, kui tubli Poiss on. Esimesed korralikumad iseseisva söömise katsetused said dokumenteeritud poolteist kuud tagasi, praeguseks sööb ta juba mõnda aega täitsa ise nii lusika kui väikese kahvliga ja oskab kenasti tavalisest tassist/klaasist juua ka. Muidugi meeldib talle eakohaselt plätserdada, mistõttu pärast söögiaja lõppu tuleb küürida nii last, põlle kui lauda, aga see läbu on tõesti pigem mänguhimu kui oskamatuse tagajärg. Tassist joomine on selline hitt, et kui tass korra kätte anda, siis enne tagasi ei saa, kui kõik on ära joodud. Kuna ta sellega aga vahepeal vehkida tahaks, peab kogu aeg kõrval passima, et sisu laia kaarega mööda elamist laiali ei lendaks. Sestap on põhijoogiks ikkagi vesi nokaga tassist, millel on tihend – lihtsalt mu enda närvide säästmise mõttes. Piima, keefirit ja kodust õunamahla saab siis vahetevahel tassist.

Ja see praegune iga on ikka üldiselt nii vahva. Välimus on veel armsa tite oma, aga oskused järjest kasvavad. Mõistust on muidugi vähem, nii et oskuste kasutamise tagajärjed on sageli hukatuslikud, aga siiski äärmiselt lõbustavad.

Sõnu eriti pole – emme, aitäh, mämm-mämm, päh, ta-ta… Sellised tavalised titeväljendid. Aga arusaamine kasvab iga päevaga, see on nii lahe. Puudekorvi juhtumist ma juba kirjutasin. Kui küsida, mis püksis on, siis jookseb juba vannitoa poole, et ma mähkme alt ära võtaks.

Viimased päevad olen lasknud tal palja taguotsaga ringi joosta, sest tal on seal taudist saati lõpuni ära paranemata punnid – vähesest õhuvannist ja kreemitamisest ei piisanud, kerisin siis elutoa vaiba kokku ja mähe on hetkel all ainult magades. Eile vaatasin, et tal on üks sokk märg, nagu oleks pissinud, aga loiku ei kuskil. Küsisin siis Poisilt, kuhu sa pissisid? Jooksis kohe lastetuppa ja näitas näpuga tugitooli peale, kus oli indeed märg laik. Ei suutnud kopika eestki kuri olla, et tool märg, nii suur rõõm oli, et ta mu küsimusest nii hästi aru sai.

Ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii või Poiss ongi palju asjalikum kui Plika tolles vanuses. Igal juhul on mul kodus üks lahe suslikupoiss – rõõmus nagu noor nirk muiste 😛

In your face, bitches!

Oh kui lahe on ikka vanu postitusi lugeda. Ja kommentaare 😀 Just lugesin oma esimesi arglikke rohemõtteid lastekasvatuse alal, kus pea kõigi kommentaatorite poolt ülimalt kahtlev-kriitilist vastukaja sain.

Ja kuidas siis lood on?

Ühekordsed ökomähkmed? Check. Ei lase nad midagi rohkem läbi kui muud.
Riidemähkmed? Check. Kasutasin aktiivselt mõlema lapsega, nüüdseks ainult neid. Mugavad ja pepule head.
Maheporgandid ja -maasikad? Check. Oma aiast või kohalikult maheringilt.
Kahjulikku jama sisaldav beebišampoon? Check. Poissi pesen siiani ainult veega, Plikat vajadusel Nurme seebi tahke šampooni ja suvalise ökoseebiga. Kreeme ja muud praktiliselt ei kasuta.
(Puust) mänguasjad? Check. Ma pole ise lastele pea ühtki mänguasja ostnud (meelde tuleb üks papagoi, paar puslet ja liivavormi ning muidugi PALJU raamatuid) ja kui vähegi kingisoovi küsitakse, palun ka teistel võimalusel plasti vältida. On mõistlikud erandid legolaadsete klotside näol, on plastist liivakastimänguasju ja teise ringi mänguasju… Aga puust mänguasjad lähevad lastele täpselt sama hästi peale kui kõik muud.

Kõik see on minu jaoks täiesti normaalne ja väga ÕIGE eluviis.

Ja mul on selle üle väga hea meel 🙂

Minevikku meenutada on tore

Mul on nii palju kommenteerijaid, et sageli ei jõua/viitsi ma iga võõra nime puhul vaadata, on nime taga blogi või mitte. Meelde jäävad nimed siis, kui kommentaare tihemini tuleb.

Nüüd blogi üle kontrollides avastan järjest oma nüüdseks pikaajaliste blogisõprade (ja praeguseks sageli ka IRL tuttavate) kõige esimesi kommentaare, mida toona ei teadvustanud.

Näiteks MermaidMrsB, KatuLiis, maavanaema (tema pole küll jaanuarist saati kommenteerinud, ehk ikka käib siin veel vahel lugemas), Mrs G, PõrgukizGettur, Herz… Äkki olen juba kellegi unustanud? Ja kindlasti tuleb neid avastusi juurde, olen alles kevades 2008.

Õpin ka lõpuks oma kommenteerijaid paremini tundma 😛

Mis s*tasti, see uuesti

Tellisin juulis €19.82 eest kaks läpakakotti ja avastasin septembris, et olen tünga saanud. Kuu hiljem mõtlesin, et läpakale oleks kotti siiski vaja – seekord lugesin korralikult tagasisidet, tellisin 23. oktoobril, maksin €8.17 ja täna sain lõpuks kauaoodatud pakiteate.

Kuulutuse mõõtudest jäi mulje, et laiust on rohkem kui vaja – selleks, et ka 3:4 ekraaniga isendid ära mahuks. Tundus, nagu mul võiks selle arvelt voolujuhe sisse mahtuda. Tegelikult on see laiuse vahe nii imeväike, et peale arvuti küll midagi sisse ei mahuta – ja ega pole vajagi, ma eelistan läpakat nagunii muude asjadega koos suures kotis kanda, nii on turvalisem. Juhe võib vabalt eraldi olla, sleeve‘i tellisin selleks, et muud asjad läpakat ära ei kriibiks.

Väga rahul olen! Kusjuures koti seest tulid veel sangad välja. Ma arvan, et minul neid küll vaja ei lähe, aga kena lisand.

IMG_0338

IMG_0337

IMG_0352

Kahel esimesel pildil oli läpakas koti sees.

Ühesõnaga lapsed, ärge makske mitmekordset hinda, tellige eBayst. Lugege ainult enne tagasisidet ja varuge 2-3 nädalat ooteaega.

Sain hiljuti €2.97 eest oma fotokale lisaaku, nüüd läpakakoti, varsti peaks tulema digitaalne köögikaal, mida Eesti kaubandusest alla €12-15 ei leidnud ja nii palju maksta ei raatsinud, eBays maksin €4.84 🙂

Arutlesime just ühe inimesega, et Aasiast tellimine pole just teab kui keskkonnasäästlik, aga no ma pigem maksan otse tootjale ja saan oma  kauba odavalt, kui mitmekordse hinna Eesti kaupmehele, kes selle asja ikka Hiinast tellinud on. Sest paraku on siiski palju asju, mida lähemal ei toodetagi.

Scroll to Top