rõõm

Imeline elu

Jõudsin oma blogi üle vaatamisega sügisesse 2007, kus me muuhulgas Abikaasaga Marisel Pariisis külas käisime. Küsisin Mariselt üht fotot, tuli välja, et tema annab just viimast lihvi oma Pariisi fotoraamatule, arutlesime maast ja ilmast. Ütlesin, et järgmiseks peab ta kolima mõnda ägedasse kohta, kuhu poleks liiga kallis külla tulla. No Luxi poleks parimagi tahtmise juures saanud, terve perega oleks läinud ulmeline summa ja ega väikeste lastega ei kipu reisima ka.

Nostalgitsesime siis, kui hea oli Londonist Pariisi külas käia ja vastupidi. Ja siis torkas järsku pähe, et elu on ikka jabur küll – keskkooli lõpetades poleks me kumbki osanud undki näha sellest, et viie aasta pärast elab üks meist Londonis, teine Pariisis ja muudkui käime üksteisel külas.

Maris, kes juba keskkooli ajal giidina alustas, ütles, et ta ei kujutanud isegi seda ette, et kunagi lennukiga lendama peaks – toona olid piletid nii kallid, et keegi ei jõudnud neid endale lubada, kõik reisid olid bussireisid.

Ja siin me nüüd oleme. Lendamine on igapäevane (ärgem keskkonna aspektist praegu üldse lähene asjale, eks), välismaal elamine ka. Minul London, temal Pariis ja Lux… Kes teab, mis tulevik toob?

Imeline elu.

Piimatoodete rindelt

Jogurt ja toorjuust on maailma lihtsaimad.

Hapukoore koha pealt sain tänu Nelele nii palju targemaks, et starterina ei tohiks kasutada mitte jogurtit, vaid peaks olema hapukoor või pett. Ja ehkki mulle tundus, et jogurtiga tuli ka välja, siis tavalist poest ostetud petti kasutades tuli tõesti kohe täitsa-täitsa õige hapukoor. Edasi olen juba omatehtud hapukoort starterina kasutanud.

Kohupiima olen paar korda teinud, aga kuna ei viitsinud piima hapendamisega vaeva näha (õigemini vaeva pole ju mingisugust, lihtsalt oodata ei viitsinud, KOHE oli vaja), siis rõõsast piimast, Kessu õpetuse järgi. Esimene kord tuli pehmem, teine kord jälle teralisem. Tegin kooki, polnud vahet 🙂 Tahaks nüüd Nele õpetuse järgi ka teha ja vaadata, kuidas siis tuleb.

Või tegemise mõtte matsin maha – selleks on jube palju jube rammusat koort vaja, ma oma piimalt nii palju ei saa, lahjem ei lähe ju vahtu. Las jääda mõni asi ainult Nele teha 😛

Kondenspiima tegin täna, teist korda elus. Sarnaselt esimesele korrale läks tükiliseks pudruks, mis viitab üle keetmisele, aga no ma muudkui ootasin, et läheks ometi paksemaks, kuni oligi juba tükkis. Maitse on hea, puderjas koostis ei häiri üldse. Järgmine kord teen puupliidil, siis ehk tuleb täitsa õige.

Jäätis on plaanis (eks sellepärast ka kondenspiim tehtud sai) – koorisin täna piima nii, et esimesed kulbitäied eraldi vahukoore jaoks ja edasi lahjem teise pudelisse. Eks näis, kui tegema hakkan – kas koor läheb vahtu või ei. Ma pole sugugi kindel, kui ettevaatlikult ja kui palju ma piima pealt koort võtma peaks, et see veel vahustamiseks piisavalt rasvane oleks. Kas mu seitsme või üheksa (või üheteistkümne :P) liitri piima pealt on üldse lootust piisavalt vahustamiskõlbulikku koort saada? Eks näis.

Kuna tegin viimati hapukoore jogurtiga täpselt ühesugusesse ämbrisse, siis suutsin nende asukohad kapis ära unustada, isegi lõhna järgi ei saanud aru, pidin maitsma. Nii ma siis võtsin mõlemast lusikatäie ja rõõmustasin, sest maitsesid täpselt nii, nagu peab. Nagu päris. Haide degusteeris ka – jogurtit, toorjuustu ja hapukoort.

Abikaasa kümneaastane õetütar käib meil ikka vahel külas, talle ei maitse maapiim. Aga Nele piima jõi ja kiitis, et täitsa nagu poepiim. Ise tehtud hapukoore peale ka kahtles, et äkki talle ei maitse, aga proovis lusika otsa pealt ja leidis, et täitsa tavaline. Tavaliselt kiidetakse mahetoitu just sellepärast, et see maitseb tavalisest paremini, aga mis puutub sellistesse piimatoodetesse, siis poe omadega harjunud lapse suust oli see suurim kompliment 😀

Nii mõnus on ise teha.

Üks üsna mahe sünnipäevakook

Poisi sünnipäevaks sai kõik toidud tellitud, sest remondi lõpetamise kõrvalt polnud vähimatki jaksu ega motivatsiooni ise kokata.

Plika sünnipäevaks ei viitsinud kutseid teha 😛 Aga kokata see-eest veidike küll. Tõsi, salati tellisime jälle ja pirukad teeb Abikaasa valmistaignast (no teate, need külmutatud lehed), aga kooke küpsetada mulle ju meeldib, nii et tahtsin seekord ikka täitsa ise teha.

Valge jahu on mul otsas ja pruunigi pole eriti alles, aga Pihlaka talu maheringile on seekord miskipärast eriti pikk vahe sisse jäänud ja mujalt osta ei taha, sest on kallim. Seega otsustasin üle pika aja teha imehead juustukooki, mis on nii minu, Abikaasa kui Haide lemmik. See on üldiselt üsna kallis kook, aga kuna igasuguseid piimatooteid teen nüüd ise, on eelarve mõnevõrra väiksem. No ja sünnipäevakoogile võib ometi veidi rohkem kulutada, millal siis veel!

Tegin kaks kooki – külalisi ei tule küll üle mõistuse palju, aga ühest jääks ilmselt väheks. Mõtlesin, et panen koostisosade hinnad huvi pärast kirja.

Küpsised ja valge šokolaadi lasin emal Selverist tuua. Küpsiseid on plaanis kunagi ise küpsetama hakata, aga praegu polnud jahu, eks, mahedat valget šokolaadi Pärnust vähemalt mõned kuud tagasi ei saanud, nüüd ei viitsinud ka uurima hakata. Suhkur oli rafineerimata, mahe mitte. Ülejäänud kraam on mahe, suuremalt jaolt Sepa mahetalust.

Pange tähele, et kõik kogused on kahekordsed, kahe koogi jaoks.

maasika toormoos, 5 dl – täitsa tasuta, oma aia maasikad
Digestive küpsised, 400g – €1.64 (väga õhuke põhi sai, 26 cm vormi puhul võiks olla 200g asemel pigem 250g)
valge šokolaad, 200g – €1.38
või, 200g – €1.70 (Sepa mahetalu)
suhkur, 3,5 dl – €1 (panin veidi vähem, retseptis oli 2 dl)
vanill, näpuotsatäis – täpset hinda ei oska öelda, terve väike pakike maksis Mahemarketis €1.05, sellest jagub mulle kauaks
8 muna – €0.96 (Sepa mahetalu)
3,5 liitrit piima – €1.75 (Sepa mahetalu)

Kolmest liitrist piimast tegin kilo toorjuustu, poolest liitrist piima pealt kooritud koorest pool kilo hapukoort 🙂

Kokku €8.43 + vanill, no ütleme €8.50. Selle eest siis kaks 26 cm diameetriga imemaitsvat kooki, suuremalt jaolt mahedast toorainest. Mina olen rahul!

Toimekas nädalavahetus

Oh, kuidas ma armastan külalisi, nende auks saab alati kodu korda. Ühesõnaga Kristi kirjutas ja ütles, et tuleb Pärnusse, mina vuhtisin terve eilse ja pool tänast päeva koristada. Sai üle tüki aja põhjalikult ette võetud – elutoa põrandat pestud, lastetoa vaipu klopitud, põhjalikult vannituba küüritud ja kõike muud. Nüüd kõik särab ja on korras ja hea on olla.

Eriti mõnus on see, et Plika sünnipäeva eel oleks pidanud suurema puhastuse nagunii ette võtma, nüüd jääb see vaev ära. Ja täna leidsime juhuslikult talle sünnipäevaks printsessikleidi ka. Rippus kapis, ootas parajaks saamist – avastasime, et ongi. Abikaasa töötas mäletatavasti Londonis pruutkleite disainivas firmas, seal oli keegi väikestele lilleneiudele kleidid tellinud, aga polnud välja ostnud vms, need olid seal vist mitu aega seisnud, taheti ära visata, Abikaasa tõi siis hoopis koju. Teine kleit on sarnane, aga veidi suurem. No eks te nädala pärast näete pilte 😛

Kusjuures Kristi polnud tänase päeva ainus külaline, Kaidi käis ka õhtul läbi – mõlemaga sai mitu tundi mõnusalt jutustatud, ehkki jah, pool ajast nõudsid küll lapsed tähelepanu endale, klassika.

Kurk on valus ja hääl kähe. Ja viimased ööd on lühikeseks jäänud, nii et täna tuleb väga varajane magamaminek. Minu jaoks on enne keskööd väga varjane 😛

Esimene edukas riidemähkmeöö

Õeke ajas mulle kuu aega tagasi hirmsa riidemähkmeisu peale ja et seda natukenegi rahuldada (enamik vajalikku kraami oli ju olemas), lubasin  katsetada täielikku tavamähkmevabaks saamist, et oleks õigustust mõned mähkmed juurde osta.

Noo, ma siis ostsingi. Neli AIO-t. Kaks uut ja peenikest, kaks vanemat ja kulunumat. Ühtlasi otsustas Poiss millalgi selle kuu jooksul hakata päevas ainult ühe une magama, nii et sealt läks kohe paksemate mähkmede vajadus hulka väiksemaks, järsku oligi nende varu enam kui piisav.

Proovisin Imse paljukiidetud AIO-t ööseks, no hommikul oli küljealune igatahes niiske. Lükkasin öise riidemähkmenduse edasi, sest suht igal hommikul oli ka paksem kraam püksis ja selle kinni hoidmisega on ju veel kehvemad lood.

Ühesõnaga mõtlesin, et sammuke edasi on juba see, kui ma päeval üldse ühekordseid ei kasuta. Ja see õnnestus suurepäraselt – nood neli soetatud AIO-t olid absoluutselt hirmmugavad just igasugusteks külas ja väljas käimisteks – kui oli vaja vahetada, siis panin lihtsalt prügikasti asemel kilekotti ja tõin koju pesemiseks, mingit muud vahet võrreldes ühekordsetega polnud.

Aga nüüd mul on augusti alguses soodushinnaga soetatud neljast pakist Muumi mähkmetest ainult paar tükki alles, ühtlasi jõudsin eile lõpuks nii kaugele, et lõikasin septembri lõpus soetatud fliisitükist välja kõik linerid oma fitted mähkmete kuju järgi – selleks, et naha vastu jääks täies ulatutses fliis, mis hoiab pepu kuivemana. Ja viimasel ajal on Poiss oma suured hädad pigem hommikusse lükanud.

No ja siis ma mõtlesingi, et prooviks uuesti öist riidemähkmendust. Seekord ei pannud AIO-t, vaid oma vana truu Motherease’i trukkidega fitted mähkme ja mähkmekatte. Lisaks paar froteest boosterit suurema imavuse jaoks ja kõige peale siis terve mähkme ulatuses uus fliisist liner.

Haa! Ja hommikuks oli küljealune täiesti kuiv! Haa! Ja kui ma mähkme ära võtsin, oli seal indeed igasugust kraami, nii peenemat kui paksemat, KÕIK oli ilusti sees püsinud, ei ühtki lekkimist. On ikka jumala tõsi see, et head fitted mähkmed hea kattega istuvad kindlamini, kui igasugused AIO-d – siis on ju ühe asemel kaks asja, mida saab ilusti ümber pepu sättida, et igasuguseid lekkeid vältida. Ja viimane on eluliselt oluline just öösiti, sest mul pole mingit tahtmist iga päev tudukombesid ja linu pesta, lapse keset ööd ümber mähkimisest rääkimata.

Kusjuures mähkme tagumine osa selja vastas oli täiesti kuiv, poistel kipub see ju ikka nii olema. Pean mõtlema, kas saan kuidagi nii sättida, et booster oleks just mähkme esiosas, tahapoole pole ju üldse lisaimavust vaja.

Neid Motherease’i häid trukkidega fitted mähkmeid on mul viis tükki, boostereid vist kuus – froteest või puuvillast, üks on mikrokiust ka. Pole ühtki ise ostnud, õelt sain kaks tükki, ülejäänud on mähetega kaasa tulnud. Ei ole midagi superimavat, aga tundub, et kui õigesti sättida (näiteks üks kahekordselt mähkme esiossa, arvan ma), siis täitsa piisab. Iga kolme päeva tagant pesen pesu nagunii.

Tundub, et see muumipakk jääb mõneks ajaks meie pere viimaseks. Mis tähendab omakorda, et Plika hakkab ka kohe-kohe mähkmevabu öid harjutama. mis omakorda tähendab, et vähemalt esimesed ööd saan ma kindlasti tal pidžaamat ja voodipesu vahetada… Aga ehk ta harjub kiirelt.

Kui Poiss kunagi potil käima hakkab, siis ilmselt pean küll talle jälle ööseks püksmähkmed ostma, neid saab kergelt üles-alla tõmmata, öösiti riidemähkmeid kogu aeg potil käimiseks ära kiskuda oleks tüütu… No eks näis, pole mõtet liialt ette mõelda 😛

Scroll to Top