rõõm

Täiesti tavaline nädalavahetus

Eile vedasin Mehe Croydonisse, kuna ta oli teinud nädala sees selle vea, et teatas oma vajadusest suuremal hulgal riideid osta. Kohale jõudes oli tema igasugune shoppingutuju muidugi täielik null, mistõttu esialgu käisime vaid paaris arvutipoes väikseid nunnusid läpakaid nillimas.

Aga pärast kahte õlut (mina valisin endale sel ajal ehteid) ilmutas ennast lõpuks ka ostutuju ning lahkusime TK Maxxist £150 võrra vaesemana. Minu panus sellesse oli 6-naelane müts, Mehe garderoob ja jalatsivarud said aga viisakat täiendust.

Läpakashopping päädis sellega, et tellisin endale netist säästuläpaka – midagi perfektset, mille eest poole rohkem raha maksta, ei leidnud ja olin otsimisest juba suhteliselt tüdinud. Raha kokkuhoid on tegelikult väga hea, Eestis elu alustamiseks läheb omajagu. Lõplikult pani säästuläpaka kasuks otsustama poeinspektsioonil leitud SD-kaardi pesa, mis hüvitas minu silmis isegi fn nupu asumise all paremas nurgas. Järgmisel nädalal peaks kohale jõudma, eks ma siis hoian teid kursis 😉

Täna oleme hullu moodi koristanud, tavaliste nädalavahetuse puhastustööde kõrval ka mõningaid veidramaid kohti – täpsemalt neid, milleni sissekolimisaegse suurpuhastuse ajal ei jõudnud. Puhastatud, läbi sorteeritud ja organiseeritud sai kaks köögikappi, millest üks sisaldas hunnikus erinevaid puhastusvahendeid ja -lappe ning teine kõikvõimalikku träni remonditarvetest elektripirnideni ja triikrauani. Lisaks tegime korda oma väikse klaasitud veranda, mida siiani panipaiga ja pesukuivatamise kohana kasutasime. Eks ta jääb selleks ka edaspidi, lihtsalt ilus ja puhas on nüüd.

Seda kõike siis kuu aega enne välja kolimist. Et Iirel oleks hea sisse kolida.

Jaa, ma ei olegi siin varem maininud – Iir otsustas ju oma mehega Londonisse kolida ja nad võtavad meie korteri üle. Omanikuga on kõik läbi räägitud ja korras. See kuues kuu, mis meil siin elamata jääb, oleme meie veel vastutavad ja neile on see nö katseaeg. Kui siis kõik korras ja mõlemad pooled rahul, tuleb uus leping juba nende nimele. Ühesõnaga kõik on kõige paremas korras ja me ei pea enam muretsema pikaajaliste lepingute lõpetamise pärast – pärandame need lihtsalt edasi. Kasu on vastastikune – ikka on mugavam kolida korterisse, kus kõik eluks vajalik juba töökorras, mitte pool kuud neti sisse panemist oodata.

Ja siis me leidsime veel ühe äärmiselt huvitava üüripinna Tartus… Kui see nüüd päriselt läbi läheks, oleks küll super. Aga sellistest asjadest teatavasti enne ei räägita, kui kõik kindel. Ei taha ometi ära sõnuda 😉 Pöialt võite sellegipoolest hoida!

Ühesõnaga äärmine rahulolu. Isegi vastikust ilmast on täiesti suva – eelmise nädalavahetuse kuum suvi kompenseeris selle täiesti, tubaseid tegemisi oli seekord küllaga.

Aga nüüd peab minema poodi süüa ostma.

Nädalavahetus

Tänane ilmateade lubab 26 kraadi ja puhast päikest. Kell kümme hommikul oli aias hommikumantliga juba mõnusalt soe.

Kui Mees üles ärkab, siis sööme hommikust kindlasti aias. Kausitäis kasukat ootab külmkapis ja puuvilju on hunnikutes.

Homme peaks samade soojakraadide juures äikest saama, mis on siinmaal ka võrdlemisi eksootiline (Eestis oli mu meelest tunduvalt tihemini… Mulle äike meeldib!).

Pesumasin on peaaegu lõpetanud. Ilm on kuivatamiseks ideaalne.

Eile oli palgapäev.

Võib-olla läheme loomaaeda 🙂

Avastusi kokandusrindel

Otsisin pelmeenisupi retsepti (ehkki ma kinnitasin Mehele, et pole mingit retsepti vaja, lihtsalt kartul-porgand ja maitseained) ja leidsin tikrikreemi oma 😀

Võite kolm korda arvata, kas me jõudsime Notting Hilli või mitte… Tõmbasime selle asemel hoopis portsu House‘i ja Amélie.

Amélie jäi pooleli, sest House’i isu oli liiga suur. See sarkasm, see iroonia… Midagi minu hingele. Pole ammu nii palju naerda saanud.

Idüll, vol…

Mulle paistab see sõna meeldivat, tundub. Kasutan seda iga kord, kui olemine on mõnus nagu kuninga kassil. Eelmised idüllid olid näiteks siin, siin, siin, siin ja siin.

Enamjaolt on need korrad seotud, oh üllatust-üllatust, nädalavahetuse või puhkusega. Tõepoolest 😉

Omanik käis meil eile õhtul külas – vastuseks meie paari nädala tagusele pikale meilile, kus teatasime oma Eestisse kolimise plaanidest ja pakkusime välja erinevaid võimalusi, et kõik muutusega rahule jääksid.

Külaskäik läks hästi, isegi ratta varastamist ei võtnud ta eriti südamesse. Kõik tundub suurepäraselt laabuvat, aga kirjutan mõnes teises postis põhjalikumalt.

Tänu tollele külaskäigule sai tavaline suurem nädalavahetuse koristusaktsioon läbi viidud kiirkorras juba eile õhtul – mis tähendab, et vastupidiselt tavalisele laupäevahommikusele segadusele on igal pool puhtus ja kord.

Jäin eile õhtul jälle arvuti ette Mehe sülle magama, kui ta lõputuid osasid Smallville‘i vaatas (aga nüüd sai tal viimane olemasolev hooaeg läbi ka, 8. algab USAs alles 18. septembril) ja kolisin sealt lihtsalt kesköö paiku edasi voodisse. Seega polnud miskit imestada, et uni täna enne kella kaheksat ära läks. Aga ma ei pane seda ju pahaks, üldse mitte. Mulle meeldib puhkepäevadel iseeneslikult vara ärgata, siis tundub päev nii palju pikem!

Panin masinatäie pesu pesema (eile õhtul sai juba voodipesu ära pestud, see ripub praegu aias) ning kui see on valmis, ootab veel üks oma järge.

Tegin korterist fotosid, sest ilm oli päikseline ja kõik korras, mida ei juhtu just eriti tihti. Halb on muidugi see, et me kolisime just 65 kg asju Eestisse, sealhulgas palju sellist nipet-näpet (fotod jms), mis enne riiulitel iluks oli ja kodu hubasemaks tegi… Aga see on vast mõnedel varasematel fotodel juba kajastatud, ma loodan.

Ja nüüd istun arvutis, sorteerin neid fotokaustu, mis desktopile kogunenud on (õeke tõi mulle terve hunniku, mis veel puudu oli) ja närin ennast puuviljahunnikust läbi – Mees tõi eile jälle oma töökoha lähedal asuvalt puuviljaturult terve kotitäie. Maasikaid, ploome, viinamarju, virsikuid, greipe… Ja mina sain töölt veel kotitäie banaane. Njämm.

Kell pole veel üheksagi. Väljas paistab päike. Nädalavahetuseks lubab suhteliselt normaalset ilma. Meil on bank holiday weekend, mis tähendab, et ka esmaspäev on vaba. Ja toimub iga-aastane Notting Hilli karneval, kuhu ma eelmisel aastal tööl olemise tõttu minna ei saanud ja sellepärast püha viha täis olin. SEL aastal läheme raudselt.

Ja ülevalt naaber tuli ka üle paari nädala jälle laupäeva hommikul lärmi tekitama – seal korteris pole juba üle kolme aasta kedagi elanud ning meie korteriomaniku sõnul on ta seal vahelduva eduga ikka mingit remonti teinud. Nüüd on siis jälle üks neist perioodidest. Tavaliselt toimub kõik jämm tööajal, nii et meie ei kuule midagi, aga vahel harva möllavad nad osa nädalavahetusest ka. Ja kuna hetkel käib põrandate vahetus, siis on summutav materjal üles kistud ning nende tegemised on meile tavapärasest paremini kuulda.

Aga teate, see üldse ei häiri mind. Sest tuju on liiga hea.

Mind ootab ees kolm õndsat kohustustevaba päeva ja Notting Hilli karneval. Isegi koristamisele ei pea enam aega raiskama. Lähen panen nüüd pesu kuivama ja uue masinatäie pesema.

Mees lasi ennast küll naabritest häirida, rikkusid ta une ära 🙂 Kolis tekiga diivanile ümber, väitis, et siin ei ole nii palju lärmi. Tegelikult, olgem ausad, on ikka ebanormaalne küll, kui nädalavahetusel pool üheksa hommikul tullakse lärmakat remonti tegema. See, et mina sama ebanormaalsel kombel juba üleval olen, pole mingi näitaja.

Aga jah, see pesu siis nüüd.

Kus häda kõige suurem…

Jaa, ma just kurtsin, et mul pole Londonis ühtki autoga sõpra.

Aga ma unustasin ära Iirise teispoole 🙂 Ja tal päriselt ongi homme õhtul aega ja ta päriselt ongi nõus meid aitama. Mul on nii hea meel!!!

Nüüd tuleb ainult veel need va kastid kokku pakkida. Võeh.

Kolimine, alga…

Scroll to Top