töö – Page 14 – Tikri blogi

Lasteaed – lõpuks ometi magavad!

18/09/2013 / lasteaed, plika, poiss, rõõm, töö / 1 Comment

Kirjutasin viimati lasteaiast kaks nädalat tagasi, vahepeal midagi põrutavat ei toimunud. Too nädal sai edukalt ära käidud, eelmisel nädalal tuli nohu ja reedel olid kodus. Laupäeval oli Plikal palavik, jätsin nad igaks juhuks veel esmaspäeval ka koju, aga polnud häda miskit, nii et eile läksid jälle aeda.

Teatavasti ei sundinud ma lapsi aias magama ja ütlesin, et valigu ise, millal soovivad seda teha. Tuletasin ainult iga natukese aja tagant meelde, et kui ma lähen tööle, siis enam valikuvõimalust pole ja üleüldse oleks hea, kui nad ikka juba varem oma ägedatesse sahtelvooditesse magama jääks.

Kodus lõunaune magamine eriti ei töötanud. Otse lasteaia lõunasöögilauast tulles nõuti kodus VEEL süüa, raisati sellele tund aega, millele järgnes potentsiaalne jonn (seda küll õnneks mitte iga päev) – igatahes olid mul lõpuks närvid täiesti läbi. Niisiis otsustasin, et tuleb ikkagi see lasteaias magamine päevakorda võtta. Nagu tellitult sain esmaspäeval läbi juhuse ka lõpuks kindla vastuse oma tulevase töö suhtes, mis pidi esialgsete plaanide kohaselt algama septembris – teatud asjaolude tõttu lükkus see oktoobrisse, aga sain kinnituse, et töö on kindlalt minu. Niisiis teatasin lastele rõõmsalt, et mina sain töö, mille peale Plika teatas sama rõõmsalt, et nemad jäävad siis lasteaeda magama. Ja nii saigi. Ega ma ei hakanud ütlema, et töö alles oktoobris pihta hakkab, eks 😛

Magamisriided ja kaisuloom said juba esimesel päeval kotiga kappi jäetud, eile läksime vaatasime siis voodid ja ilusate piltidega voodipesu üle ning jätsime pidžaamad ja kutsud voodisse. Minu rõõmuks teatasid õpetajad eile õhtul, et mõlemad olid uinunud koheselt ja ärganud rõõmsalt, ühesõnaga mitte mingisuguseid probleeme. Õhtul tundus Poiss küll väga väsinud ja tahtis ainult süles olla, aga ärkas varsti ellu. Ja no kui ma olen terve päeva saanud lastest “puhata”, on nende süles hoidmine õhtul puhas rõõm 😀

Niisiis on mul nüüd lasteaias magavad lapsed ja alates oktoobrist ka töö. Tollest viimasest praegu rohkem ei räägi, ootan enne lepingu sõlmimise ära. Ega ma siis ka ilmselt eriti ei räägi, aga mõned üldised detailid ehk. Igal juhul on elus jälle arenguid, mis teevad tuju heaks. Ja remont peaks ka nii umbes nädala-pooleteise pärast valmis saama. Juhhei!

Uued algused

19/08/2013 / lasteaed, plika, poiss, töö / Leave a Comment

Lastel oli täna esimene aiapäev. Hetkel on nende rühmad ühes ruumis ja kummastki üks kasvataja tööl – järgmisest nädalast saavad puhkused läbi, siis lähevad eraldi. Vaatasime kõik koos “valdused” üle ja siis läksime meie Abikaasaga minema. Kaks tundi hiljem tagasi jõudes jooksid meile vastu kaks ülirõõmsat last, joonistused pihus. Ära minnes kuulsin, kuidas Poiss korra minu järele huilgas, aga see oli kohe üle läinud, hiljem olevat Plika korra pisardanud, aga kiirelt rahunenud… Igatahes mõlemad jäid rahulikult, tulid ära rõõmsalt ja ootavad kolmapäeva, et saaks jälle minna, nii et so far, so good.

Minul oli täna töövestlus. Kui kõik läheb nii, nagu loodan, saab minust septembri alguses kontoriinimene. Pöidlad pihku!

Nii palju oleks kirjutada, veel rohkem pilte näidata, aga millal ma ükskord tegudeni jõuan…

Klienditeenindusest

29/07/2009 / meedia, töö, virin/urin / 1 Comment

Lugesin arvamuslugu, et teenindajad võiksid lahkemad olla. Kommentaarides (vähemalt esimestes, ma ei viitsinud neid väga põhjalikult lugeda) iriseti aga miskipärast peamiselt selle kallal, et teenindaja ei jõua ka viisakas olla, kui klient talle kogu aeg näkku paneb.

Ah, teate, mul on sellest teemast sihuke kopp ees – nii võivad kliendid ja teenindajad üksteist süüdistama jäädagi. Nii kliendi kui teenindaja seisukohast ütlen ma ühte – kui sa muudkui teises süüdlast otsid, siis oledki ilmselt ise jobu.

Ma olen olnud kogu oma elu klienditeenindaja. HEA klienditeenindaja. Minu arust on loll jutt see, et masu ajal ei saagi kassapidajalt naeratust oodata. Loll vabandus. Naeratada pole raske! Naeratada on kerge ja kui olla ise positiivse suhtumisega, siis võib, üllatus-üllatus, tuju sellest isegi paremaks minna!

Idiootidest kliente leidub alati – aga keegi ei käsi ronida klienditeenindajateks neil inimestel, kelle närvid vastu ei pea. Idiootidega tuleb viisakalt käituda ja nad soovitavalt viisakalt paika panna. Ja hiljem nende üle pihku itsitada. Olla rõõmus, et sa ise selline pole.

Mida rohkem sa naeratad, mida positiivsem sa oled, seda rohkem sulle naeratatakse ja seda viisakamad sinuga ollakse. Aga kui klienditeenindaja suhtub igasse klienti eelarvamusega, et too on nagunii mingi ülbe jobu ning klient omakorda arvab, et iga klienditeenindaja on nagunii asjatundmatu ebaviisakas mühkam, siis see ongi surnud ring. Negatiivsed eelarvamused nullivad igasuguse võimaluse meeldivaks suhtluseks.

Rohkem positiivsust on vaja, rohkem optimismi. Kui kõik arvaks kõigist parimat ja ei laseks tujul langeda, kui vahel ei saa parimat, siis olekski kogu klienditeenindusmaastik palju parem. Kui klienditeenindaja jääb positiivseks, võib ülbe klient normaalseks muutuda. Samamoodi võib tüdinud klienditeenindaja muutuda viisakamaks ja koostööaltimaks, kui klient temaga hoolimata jahedast algusest jätkuvalt sõbralikult käitub.

Ja kui teine pool püsiva positiivse suhtumise kiuste morniks/ülbeks/asjatundmatuks jääb, siis on ikkagi võimalus hiljem olukorra üle naerda ning olla tänulik, et sa ise oled optimist, mitte selline vinguviiul.

Eestlased, eestlased – olgem positiivsemad!

Suurepärane päev

19/05/2009 / plika, reisimine, rõõm, töö / 2 Comments

Tulime juba 6.50 rongiga Tallinna, sest lisaks rongijaama lähedusele ahvatles meid Edelaraudtee perepileti hind.

Hängisime hommikul paar tundi erinevates Vanalinna saiakohvikutes, misjärel Vaska meid peale korjas ja Viimsisse sõidutas. Laenutasime Linalapsest kandekoti (alguses oli plaan Bondolino ära osta, aga mõtlesime enne siiski Manduca ka ära proovida), käisime läbi haigekassast ja võtsime ravikindlustuskaarte asendavad paberid ning suundusime siis Ülemistesse, mis on alati viimane peatuspaik enne lennujaama – hea aega parajaks teha ja viimaseid vajalikke oste sooritada.

Minu suureks rõõmuks avastasin töölt Katrini, kes asendas Ruudut (nii et üks tuttav nägu oleks igal juhul olnud) – sai üle pika aja juttu räägitud ja vanu aegu meenutatud. Mees pani nagu tavaliselt Coffee Ini kõrvale laagri püsti (seal on kontakt, ta arvuti aku ei pea), maksis tasuta wifi puudumisel Hansapangale viis krooni ja avastas siis, et Elionil on suur reklaam, mis kodulahenduse kasutajatele üle Eesti tasuta wifit lubab 😀

Mina hängisin veel tööl, aitasin kaupa vastu võtta, käisin vahepeal Londoni eestlaste tellitud kraami ostmas (suitsud, ravimid, šokolaad 😀 ), nüüd ostsime Chopsticksist riisi, laenasime töö juurest kaks kahvlit ja pidasime siin piknikku.

Nii mõnus on Ülemistes olla. Ma tunnen seda maja nii hästi, kõik on kuidagi nii… Oma. Rimi plaan on ka endiselt peas 😉 Ja nii tore oli töö juures olla – jumala eest, tore oli kaupa vastu võtta… Mulle ikka meeldis seal, ei saa sellest üle ega ümber.

Aga nüüd on aeg kodinad kokku korjata ja lennujaama poole liikuma hakata, check-in avatakse veerand tunni pärast.

Uued uudised Londonist!

Minu uus mänguasi

10/04/2009 / igapäevaelu, kehahooldus, öko, tehnika, töö / 4 Comments

Eile oli ütlemata viljakas päev. Jõudsime üht-teist koristada ja organiseerida, siis ajasin veel linnas hulga asju korda.

Linna läksin selleks, et Plika ID kaardile pilti saada. Pärast uute rangete nõuete läbi lugemist ei hakanud ise üldse katsetamagi – uurisin välja, millises poes keegi tööl on, kes mind veel mäletab, ja purjetasin kohale. Sain pildid. Eks lähen varsti kaarti taotlema ja loodan, et pilt on sobiv – suu oli nagu keskel naatukene lahti ja silmad ehk pool millimeetrit mitte ühel joonel, aga peaks sobima küll – kõik muud mõõdud olid õiged ja beebide puhul nad ehk väga ranged ei ole (mhmh, ma tean, et see on programm, mis foto sobivust testib, mitte ametnik ise).

No ja kui ma seal poes juba hängisin ja vanu aegu meelde tuletasin, tuli meelde, et ma tahan endale juba ammu mälupulka – just punast ja 8GB. No ja nii ma siis ostsingi. Edev värk 😛 Pildi peal on ta mul umbes-täpselt õiges suuruses, ehkki jah, oleneb ekraani suurusest ja resolutsioonist ja millest kõigest veel 😛 Võrdluse mõttes jätsin sõrme ka fotole näha. Aga mõõdud on silma järgi nii umbes 1×2 cm, paksus 3-4 mm.

Loodusperest Moltexeid ostes (jajah, neid müüakse mul kodu lähedal Selkus ka, aga mul on ju Looduspere kaart, sealt ostes on soodsam :P) ostsin endale ühtlasi šampooni – vana hakkab otsa saama ja ma lubasin endale juba ammu, et hakkan vaikselt ökotoodete peale üle minema. Seda enam, et mul langeb hetkel juukseid välja nagu loogu ja nii Iiris kui müüja kinnitasid, et nemad said sellest murest lahti. Iirisel oli muidugi teine šampoon, aga öko on vast põhiline. Loodame parimat. Maksis küll umbes 3-4x rohkem kui tavaline. Müüja ütles kusjuures, et ta peab nüüd harvemini pead pesema – endise üle päeva asemel iga 3-4 päeva tagant. See on mul teine oluline eesmärk. Ma ei usu sellesse, et mu juuksed ongi nii rasused, pigem olen ise oma peanaha liiga sagedase pesu ja suvaliste toodetega p*rse keeranud. Nii et mul tuleb nüüd testimisperiood 😛

Mehel oli esimene tööpäev – selline pool õppimine, pool töötamine. Rohkem juhendamist ei tule ka, edaspidi puhtalt ise. Ei oska arvata, kuidas seal reaalselt teenima hakkab, aga töö talle esialgu meeldib ja potentsiaali on. Müük küll, aga neile, kes on juba selle firma kliendid ning teenus on vajalik. Elame-näeme 🙂

Mina omalt poolt tunnen kiusatust ennast poole kohaga vanasse töökohta pakkuda – kuulsin, et sealt läheb vist üks varsti minema, oleks reaalne võimalus. Natuke võiksin ma ju ametlikult emapalgale juurde teenida, osalise ajaga seal vist umbes-täpselt nii palju saakski. Mees saab praeguse tööga oma graafiku ise teha, nii et ta saaks vabalt need 7-8 päeva kuus Plikat hoida. Lisatoitu hakkab nagunii varsti andma, rinnapump on olemas… Kõik peaks välja mängima.

Ma veel nädalavahetuse istun selle mõtte otsas ja saadan vast esmaspäeval meili. Ega ma ei tea, vbla nad tahavad hoopis töötajate arvu vähendada ja ei vajagi kedagi, aga pakkuda ju võib. Ma olin hea töötaja – kui neil kedagi vaja on, siis nad vast võtaks mu küll. Tore oleks natuke kodust välja saada ja inimestega suhelda, ma tunnen sellest tööst praeguseks tegelikult isegi natuke puudust – pool kohta oleks just paras, et kõrini ei saaks.

No vaatame 🙂