TV/sarjad

Gossip Girli lõpp

Vaatasime viimast osa kolmapäeval ja sellest ajast saati on mu brauseris lahti mitu vahelehte artiklitega, mida tahtsin linkida, siiani polnud lihtsalt mahti kirjutada. Katsun nüüd lõpuks ühele poole saada, et brauser veidi tühjem oleks.

Tunded on kahetised. Meeldis küll, aga samas pärast esimest vaatamist oli tunne: ja see ongi nüüd kõik? Nagu tiba lahjaks jäi. Siis lugesin netist natuke tausta ja vaatasin teist korda veel. No üldiselt ma ütleks, et kõik sai siiski üsna hästi kokku võetud.

See oli hästi jabur, et lõpus kasutati sama laulu, mis oli ka Sex and the City lõpus, aga samas see sobib taoliste momentide taustaks tõesti väga hästi.

Aga ma nüüd kirjutan edasi nii, et need, kes pole veel näinud ja ei taha spoilereid, ei peaks kogemata midagi liigset nägema. …

UK modellid on ka ägedad!

Võimlesin, mis ma võimlesin, aga esimest viit UK modellide hooaega kätte saada ei õnnestunud. Teoreetiliselt oleks muidugi võimalik otsida kuskilt netist mingeid hulle modellifänne, kellel need hooajad ehk salvestatud on, AGA kuna sellise otsingu käigus jääks mulle raudselt võitjate nimed ette ja ma VIHKAN nii vaatamist, et võitja on ette teada, siis ma ei julge üldse otsima minnagi.

Kuues hooaeg õnnestus mul igatahes suisa nii ära vaadata, et ÜHTKI eelmist võitjat ei paljastunud – esimese osa alguse, kus raudselt eelmise hooaja võitjat mainiti, kerisin tibake edasi ning kui finaalsaates ütles, et nüüd on viimane catwalk, kust võtavad osa ka eelmiste hooaegade võitjad ja finalistid, siis kerisin kah kähku edasi 😀 Modellimaja seintel olid ka peamiselt Elle’i pildid, nii et so far, so good 😛

Igatahes mulle hirmsasti meeldis. Elle MacPherson on nummik – ütleks, et üks mu lemmikumaid modellide saatejuhte üldse, tundus kuidagi hästi siiras. Samas Tyra vist ka esimestes hooaegades tundus ja teda ei kannata ma enam üldse – no eks ole näha, kas mu arvamus Elle’ist aja jooksul muutub. Eriti meeldis mulle koht, kus ta ütles ühele osalejale, et ära põe oma vanust – mina olen 46, hakkasin modellindusega tegelema 18-aastaselt ja sain kuulsaks alles 26-selt. Päris aukartustäratavad vanused modellimaailmas! No ja ta näeb oma ligi viiekümnese vanuse kohta ikka tõsiselt hea välja. Vaatasin just huvi pärast, et Tyra on sündinud 1973 ja Elle 1963… Vau.

Teised kohtunikud olid ka täitsa mõnusad, igaühel oma iseloom. London tekitas pidevat äratundmisrõõmu ja vahepeal lendasid nad miski pildistamise pärast Norrasse 😀

Ja oh, kuidas ma nautisin mustvalget temaatikat, mis oli nii iga osa intros kui ka läbivalt taustaks, kui tüdrukud tagantjärele sündmusi kommenteerisid. Ma kohe pidin mälestuseks screenshotid tegema!

BNTM1

BNTM2

BNTM7

BNTM6

BNTM5

BNTM4

BNTM3

Tavaliselt tekivad mul vaatamise jooksul oma kindlad lemmikud, aga seekord ei suutnud kolme finalisti seast lemmikut valida enne, kui otsesaates viimaseid pilte näidati. Kõik kolm olid iseloomult ja välimuselt omamoodi mõnusad, aga nondel kaanepiltidel nägi üks teistest palju šefim välja ja tema võitis ka 😛 Ühe kohta ma tegelikult ka teadsin, et ta EI võida, ta nimelt oli hiljutises USA vs UK hooajas ja sinna ju võitjaid ei võetud.

Nojah, igatahes ootan ühtlasi põnevuse ja kurbusega järgmist kahte hooaega. Põnevusega, sest need on kindlasti ägedad, ja kurbusega, sest paari nädala pärast olen nendega ühel pool ja siis pole enam tõesti ühtki kättesaadavat ingliskeelset modellide hooaega, mida ma näinud poleks. Arvan, et kindlasti tehakse peale USA ka mujal värskeid hooaegu otsa, aga sellist järjest vaatamist enam nautida ei saa.

Norras on muideks seitse hooaega modelle olnud. Neid kahjuks netist kätte ei saa, aga kui ma ükskord sellest keelest midagi jagama hakkan, siis telekast vaataks küll 😀

Veider hobi, ma ei väsi imestamast. Aga mind tõesti köidab see sari. Väga.

Oli tore, kuniks oli

Kolm õhtut hiljem on kõik 11 lemmikristsõna lahendatud ja alles vaid “tavalised”. Hakkasin mõtlema, et ilmselt ütleb see midagi minu iseloomu kohta, kui mulle meeldib rohkem sõnu õigetesse aukudesse sättida, neid tähesegadikest üles otsida ja numbrite taga peituvaid tähti ära arvata, kui tavalistele ristsõna”küsimustele” vastata. See otsimine ja sättimine on rohkem pusle moodi, ma ju jumaldan puslesid.

Sihuke tunne, et telliks selle ristsõna endale siia Norrasse. Aastatellimus on €11.40 ja kuni 100 g lihtkirja saatmine Norrasse on €1.50… €2.45 kuus pole ju NII suur summa selle lahendamise rõõmu eest… Või on? 😛

Muidu on kõik vaikne ja ühelgi rindel suurt miskit uut pole. Siiski-siiski – saime täna täiesti ootamatu jõulupaki ja oodatud kirja esimese jõulukaardiga 🙂 Kaart ja kiri olid Abikaasa vanaemalt, me just ükspäev helistasime talle, siis ta ütles, et saatis. Aga pakk oli Abikaasa perekonnalt ja muidugi oleks võinud arvata, et nad ka miskit saadavad. No aga kuni keegi pole midagi öelnud, seni ju ei julge loota 😛

Liis soovitas meile sarja Hart of Dixie ja pärast treileri ära vaatamist sai see ka koheselt ette võetud. Liis ütles, et talle algul ei meeldinud, aga hiljem hakkas – no meile meeldib küll kohe algusest peale. Kohati ärritavalt jabur, aga väga äge.

Otsisin täna ennast segaseks, aga aadressimärkmikku üles ei leidnud. Tundub, et ma unustasin selle tõesti Eestisse. Mõtlen, kas see on märguanne kõrgemalt poolt, et seekord tuleks kõik kaardid vahelduseks digitaalsel kujul saata (päris e-kaarte kindlasti mitte, saaks vabalt ise midagi vahvat kujundada), aga… Mulle ju nii meeldivad päris kaardid! Samas lastest normaalseid fotosid saada ei õnnestunud, kaartide meisterdamiseks vajalikku materjali pole, Abikaasal on vähemalt nädala lõpuni kahe istmega rendiauto, kuniks enda oma korda saame, nii et ka kõik koos ostma minna ei saa, üksi ma sõita ei julge ja ilma nägemata midagi tellida ka ei oska, sest mul pole isegi täpset ideed… Kõik tundub rääkivat digitaalse versiooni kasuks, aga mul on aimdus, et me ise saame sel aastal ikka õige mitu päris kaarti ja lisaks mitu pakikest, nii et seda enam ma tahaks kangesti vastu ka saata. Päh. Ma pole veel endiselt otsustanud, mis ma teen. Alati on võimalus kõigilt uuesti aadresse küsima hakata, aga ma üldse ei viitsi ja endiselt on lahenduseta küsimus, millised kaardid ja kust ma materjali saan. Jah, kaartide OSTMIST ma enam isegi ei kaalu, nii iseenesestmõistetav on see isetegemine mu jaoks. Jabur 😀

Kui ma aadressimärkmiku üles leiaks, siis saadaks ikka küll. Aga kui ei leia… Siis ei tea.

Põhja-Tallinn on meil siin hitt. Täpsemini kaks laulu, mis vist üldiselt ka kõige popimad on – “Lähen ja tulen” on väga mõnus, aga kõige lemmikum on “Meil on aega veel”. Kuulan ja naudin. Abikaasale meeldib ka.

Rohkem vist ei miskit 🙂 Elan jõulude ootuses. See tähendab, palgapäeva ootuses, et saaks maksta ära kõik üüratud autoremondi ja -rendi arved ning kuuse osta… Blaaah. Aga ei, ma lubasin, et ei lase tujul langeda 🙂 Postikana toodud saadetisi ootan muidugi ka iga päev põnevusega, ehkki ausõna, mul on vahel tunne, et me pole kõike seda ära teeninud.

Intrigeeriv ja ärritav Gossip Girl

Vaatasime just Gossip Girli eelviimase osa ära. Einoh, põnevust oskavad nad tekitada küll. Barti ja Chucki vastasseis sai küll mu meelest äärmiselt labase lõpu, oleks midagi palju elegantsemat oodanud – aga ega ju ei tea, äkki tuleb viimases osas veel mõni ootamatu pööre.

Viimase osa spoileri vaatasin ka ära ja noo, eks ma ootan huviga. Pidavat olema kahetunnine, aga oli mingi jutt, et alguses sarja tegijad ja näitlejad meenutavad vanu osi… Mis see tähendab siis, et esimene tund aega ongi sihuke jutustamine ja päris tegevus on ikka tavapäraselt tund aega pikk? No eks ole näha.

Aga jah, väga tahaks teada, kuidas nad siis kõik need otsad kokku seovad. Ja eelkõige muidugi seda, kes on Gossip Girl. Ma isegi ei oska arvata, ükski tegelastest ei tundu piisavalt tõenäoline.

Kokkuvõtvalt – muidu päris tore sari, aga mida hooaeg edasi, seda suuremaid idiootsusi välja mõeldakse. Ühest küljest ahhetad kogu aeg, et I didn’t see THAT coming, teisest küljest jälle muutub kogu see värk järjest ebausutavamaks. Eriti ärritav on see, kuidas nad tegelaste iseloome vastavalt vajadusele ümber kirjutavad. Lily, Bart, Serena, Blair, Ivy – vaheldumisi kirjutatakse nende tegevus täiesti idiootseks ja nõmedaks, siis jälle otsustatakse, et on aeg neile hea käitumine kirjutada ja muutuvad normaalseteks. Et siis mingi aja pärast jälle nõmetsema kukkuda. No inimesed muutuvad küll, aga et kogu aeg nii drastiliselt edasi-tagasi…

Ühesõnaga huvitav, aga ebausutav. Nii et hea on, et ära lõpetavad. Muidu läheks asi veel hullemaks ja lõpuks kõik seksiks tõesti kõigiga 😀

Mirror, Mirror

Kas keegi mäletab kunagist ETV näidatud sarja Mirror, Mirror? Tegevus toimus Uus-Meremaal ja peategelasteks olid kaks neidu, kes elasid samas majas aastatel 1995 ja 1919 ning said käia teineteise ajas läbi peegli.

Miskipärast tuli see sari mulle meelde ja hakkas kummitama ning õnneks on see netist kenasti kättesaadav, nii YouTube’i kui torrenti kaudu. Nii et vaatasin uuesti 🙂 Meeldivalt lühike – 20 osa, ca 23 minutit pikad. Ja kui paljude lapsepõlvesarjadega on nii, et praegu üle vaadates tunduvad need totrad (nt Highlander), siis see meeldis täitsa hästi praegu ka. Kusjuures ekstra põnev oli vaadata sellepärast, et esimest korda hakkasin vaatama alles poole pealt (pinginaabri soovitusel), nii et esimesi osi polnud ma üldse näinudki – täiesti võimalik, et koguni pool sarjast oli nägemata.

Sihuke mõnus noortepõnevik, ma ütleks. 1995. aasta riideid oli muidugi üpris piinarikas vaadata ja süžee oli kohati veidi LIIGA jabur, aga üldkokkuvõttes siiski täiesti nauditav.

Scroll to Top