MIKS pidi mu fotokas eelmisel sügisel katki minema? Lugesin just uut Digi, kus võrreldi kolme täitsa asjalikku vee-, põrutus- ja külmakindlat kaamerat. Väikeste lastega oleks selline isend enam kui vajalik.
Keegi mu fotokat ei taha ära osta? 😛
Vaatasin just heldimusega kolme aasta taguseid pilte. Küll ma olin ikka kunagi ilus 😀
Mulle lihtsalt õudselt meeldib kogu see kupatus, mida tol suvel väga tihti kandsin, detailideni välja.
Päikeseprillid läksid ammu katki. Uued on muidugi ka väga kenad ja mis kõige olulisem – kvaliteetsed, aga nood päiksekad olid oma välimuselt mu suurimad lemmikud… Ja sobisid muidugi tol hetkel nii hästi ülejäänuga.
Pluus venis väga inetult välja, on nüüd seljas kole. No see oli ka suvaline odav H&Mi oma, lihtsalt meeldis mulle hullul kombel. Muidugi ei saa mainimata jätta ka tõsiasja, et kaks last hiljem ei ole mul enam sellise pluusiga suurt midagi näidata, nii et eelistan tiba kinnisemat dekolteepiirkonda 😛
Plätudega käin praegugi igapäevaselt, need on lihtsalt viimased x aastat olnud mu ainsad tõeliselt mugavad lahtised suvejalanõud. Kui aga kolm aastat tagasi olid need ideaalne osa tervikust, siis nüüd lihtsalt enam-vähem sobivad ja kogu aeg jalas, kuna muud pole. Mul on neist totaalselt kõrini 😀
Seelik, kõrvarõngad ja pärlid on alles. Seelikut ja pärleid kannaks suurima heameelega, sobivad hästi kokku ja on mu suured lemmikud. Häda on aga selles, et mul pole seeliku juurde ühtki sobivat pluusi. Ma ei kannata enam suvel väga ümber ega tumedaid riideid. Ja ainsad heledamad pluusid, millega ma nüüd kogu aeg käin, on viimase raseduse ajal ostetud New Yorkeri batikmustriga maikad, helelilla ja -sinine. No ja mitte nii kuumade ilmadega paar T-särki, mis mõlemad lillad. Ja ma otsisin eelmisel suvel kaltsukatest normaalseid heledaid naiselikke T-särke või toppe… Mitte midagi ei leidnud. Tavalistesse poodidesse vist ei viitsinud minnagi 😀 See suvi olen ennast lihtsalt poodidest heaga eemale hoidnud, sest rahaline seis on nii kehv.
Ühesõnaga jah. Ma ei ütle, et ma nüüd KOLE olen. Jumala eest, ma suudan ka olemasolevatest asjadest täiesti okei riietuse kokku panna. Aga mul on neist vähestest asjadest nii kõrini! Tahaks naiselikumalt riides käia, aga mul pole ühtki lihtsat suvekleiti ega ühtki suvist seelikut peale punase, mille juurde pole sobivat pluusi. Niisiis on ainus variant püksid. Kui on külm, siis teksad – ja kuna neid ümber teksasid, mis ma kevadel Takkost ostsin, suvel absoluutselt kanda ei suuda, siis mingid suvalised vanad ja kulunud teksad, sest mul lihtsalt pole muud. Kui on soojem, siis helebeežid põlvpüksid, neid on mul kaks paari, eelmisel aastal Humanast ostsin. Kui on palav, siis lühikesed mustad teksad (kunagi igiammu suure soodukaga Seppäläst ostetud, üle viie aasta tagasi kindlasti ja maksid mu mäletamist mööda umbes 90 kr, täishind oli üle 400) – siis on lihtsalt kõige olulisem, et oleks võimalikult vähe riideid seljas, mitte et must teksa iseenesest ideaalne suveriietus oleks, vähemalt sobib kõigega.
Pluuse, mida kannan, on põhimõtteliselt viis – kaks toppi, üks punane T-särk ja kaks lillat. Viimastest on ühel pilt täiesti maha kulunud, nii et see on nüüd ühevärviline lilla ja üks pisike auk on ka sees, jäin kuskil naela otsa kinni… Parandada ei viitsi, silma eriti ei paista. Teise T-särgi ostsin eelmisel suvel kaltsukast ja see on enam-vähem okei, aga värvid on mu maitsele veidi luitunud ja mõlemat pluusi olen oksendamiseni kandnud, ei taha enam nähagi. Topid on kenad, aga tiba liiga pikad (raseduse ajal olid ideaalsed) ja kuna soonikkoes, siis venivad kiirelt välja, st selleks, et seljas kena oleks, peab tihti pesema.
Ja jakimajandus on kõige hullemas seisus. Mul on see imeilus Camdenist ostetud kirju jakk, sellega igal pool käingi. Mitte et see sobiks nii hästi olemasolevate pluusidega, aga mul lihtsalt pole paremat. Kui lukk kinni panna, pole pluusi nagunii näha, pükstega sobib kõik 😛 Kui see jakk liiga õhukeseks jääb (ma olen ju külmavares), on mul üks must kevad-sügis jope… Mida ma nüüd tihti ka keset suve kannan. Jakist on ka tüdimus – kui ei peaks seda kogu aeg kandma, oleks jälle kõik okei. Jope on muidu tore, aga suvel täiesti kohatu.
Kapis on mul ju kõiksugu muid riideid ka, aga jah… Mu maitse ja soovid on muutunud. Esiteks see, et kui vanasti kandsin kogu aeg ümber riideid, siis nüüd ma küll eelistan peeglisse vaadates keha järgivaid riideid, aga ma ei suuda – just eriti kuumal suvel – kanda ühtki asja, mis on tuntavalt ümber. Miskipärast on nii, et püksid on mul kõik kas häirivalt ümber või siis nii laiad, et vajuvad alla, nii et jalgevahe pole ka enam õiges kohas. Ja T-särgid ning topid, mida mugavuselt kanda kannatan, näevad mu seljas head välja vaid esimesel päeval, teiseks päevaks on välja veninud. No pole hullu ja kannan edasi, eks, pärast ühepäevast kandmist ju pessu ei viska. Ja suvel musta kanda ei taha enam ka üldse, varem polnud sellega mingeid probleeme. Nüüd tahaks ikka heledat. Samas ainult hele mulle ei meeldi (nii igav!) ega sobi (teeb kahvatuks), värvi peab alati lisaks olema. Nii ma siis pean kombineerima. Peaks ju olema võimalik leida riideid, mis oleks ühtaegu suvised, aga värvilised (no enamasti siis nii, et kas top või seelik/püksid on värvilised, teine pool hele, nii sobib mulle küll)… Ühtaegu keha järgivad, aga mitte liiga ümber. Suvised pluusid võimalikult lahtised, aga mitte liiga paljastavad.
Nojah, kuskilt neid kindlasti saab. See eeldaks, et mul oleks raha ja et ma viitsiks neid otsida. Stilisti oleks vaja 😛 Nojah, seda siis, kui mul ükskord raha on.
Kusjuures mul poleks üldse palju ega kalleid riideid vaja. Ma ju eelistan kaltsukaid nagunii… Kui ma nüüd siin virisen, siis mõtlengi, et mida kuradit, NII vähe raha mul ikka pole, kui Humanas miski euri-paari päevad on, võiks ju kammima minna. Ilmselt lähengi. Saaks paar heledat pluusi, oleks kohe palju parem.
Mõnd mõnusat suvist kleiti ja seelikut tahaks ka, aga neid on kaltsukast veel raskem leida, nii et ma parem üldse ei loodagi. Uute riiete jaoks mul tõesti praegu raha pole. Kui midagi oleks nii hädasti vaja, et ilma kuidagi ei saaks, siis muidugi kulutaks sellele, aga õnneks või kahjuks pole.
Paari jakki oleks vaja, ma isegi ei tea täpselt, milliseid. Mugavaid, ilusaid ja kõigega sobivaid 😀 Ühte õhemat ja teist paksemat.
Korralikke jalatseid oleks ka vaja – ilusaid mugavaid beeže kõigega sobivaid ja kindlasti tagant lahtiseid – aga neid otsisin kevadel nagu hull ja ei leidnud ideaalseid. Järelikult ei leia nüüd ka ja raha nagunii pole, loodetavasti järgmisel aastal.
Oh, ja KOTTI! Ma käin praegu musta-valgekirju New Yorkerist ostetud kotiga, mis mulle eriti ei meeldi, aga noh, kuna paremat pole, siis käin. Tahaks midagi suvisemat ja heledamat, mis oleks piisavalt suur ja ilus ja huvitava välimusega ja sobiks jällegi kõigega. Ja ma ei oska seda endale isegi ette kujutada, nii et selle leidmine on üsna lootusetu 😀
Nojah, ja olekski enam-vähem kõik. Paar pluusi, seelikut ja kleiti, kaks jakki, ühed plätud ja üks kott – ei ole ju tegelikult NII palju tahetud. Ma olen minimalist, ausõna. Ma hea meelega kannan kogu aeg väikeste variatsioonidega ühtesid ja samu asju – eeldusel, et need mulle tõesti väga meeldivad ja omavahel sobivad, et ma ennast neis hästi tunnen, et ma ennast neis ILUSANA tunnen. Nagu tolles punase ja mustvalgega komplektis kolm aastat tagasi.
Aga kuna raha on vähe ja muude asjadega tegemist küllaga, siis ma üritan taolisi mõtteid lihtsalt ignoreerida. Täitsa edukalt toimib selline variant, et peeglisse eriti ei vaata ja lihtsalt kombineerin olemasolevast midagi enam-vähem talutavat kokku. Aga ma olen siiski naine. Ja ma vahel ikkagi tahaks peeglisse vaadates õhata ja ennast tõeliselt ilusana tunda. Nii et ma siis vahepeal natuke ikka virisen.
Üleüldises plaanis lohutan ennast sellega, et järgmisel suvel saan endale kindlasti üht-teist lubada.
Ärkasin täna hommikul vara, päike paistis, tuju oli hea, enesetunne samuti. Selle aja peale, kui jõudsin Poisi voodist ära tuua, teda pesta, mähet vahetada ja riidesse panna, oli süda juba näljast paha. Sõin kähku mõned puuviljad, ei aidanud. Abikaasa võttis tänase päeva vabaks, sest tööl käies palavikust ja peavalust jagu ei saanud, tal tuli puljongi ja piruka isu, mis tundus ometi üsna kerge ja toitev olema… Lasime siis pirukaid tuua, sõime – olemine oli juba halb ja paremaks ei teinud. Ronisin voodisse tagasi ja tulin sealt välja alles pool kaks.
Õnneks enam nii palju ei iiveldanud, jõin vett, Abikaasa vanaema tõi tunnikese eest kanasuppi, see on ju tõeline haigete toit. Nüüd tundub enesetunne küll väheke kobedam… Saaks ometi üle sellest “nälg ajab südame pahaks” faasist! No mida sa hing teed, kui kõht koriseb, aga mõte toidust on kõike muud kui isuäratav?? Mul on selline lugu korra varemgi olnud, paraku ei mäleta, kuidas asi tookord lahenduse leidis. Abikaasa naljatles, et tema mäletab koguni kahte korda ja lahenesid need sünnitusega, aga ei, raseduste ajal oli hoopis teistmoodi – siis olid hommikud ainus hea aeg, iiveldus tuli alles päeva jooksul.
No ma loodan, et puljong ja supp ja rohke veejoomine mõjuvad hästi. Ei jõua enam voodis vedeleda ja iiveldada. Tahan terveks saada!!!
Siis ehk saab siia ka midagi asjalikumat kirjutatud, kui hala blogi ja haiguste teemal 🙂
Nagu mitmed teist ilmselt tähele panid, oli blogi lõunast saati jälle maas. Tegin mina pahaaimamatult theme‘i uuenduse ja blogi sisu enam ei näidanud, ainult pealkirja ja tikreid 😛 Mul endal oli nö “seespool” kõik korras, kirjutasin pärast uuenduse tegemist ju postitusegi valmis, pärast üles panemist alles avastasin, et näha seda pole. Aga readeritesse jõudis küll.
No igatahes, surfasin siis ringi ja lugesin välja, et ilmselt aitaks WP enda uuendus – see oli mul ainsana tegemata, kuna enne soovitati backup teha, mida ma ei osanud. Nojaa, Swamm ajas jälle paar asja korda ja õpetas natuke, sain Abikaasa abiga backupi tehtud. Aga. AGA. See kuradi WP automatic update ei töötanud. Ehk et update oleks pidanud ideeliselt toimuma ühe nupulevajutusega, selle asemel pidime aga FTP-s käsitsi hirmkeerulise õpetuse järgi hunnikus faile kustutama ja uuesti üles laadima. Mis meiest ma üldse räägin, mina ei teinud midagi – Abikaasa on nois asjus targem, lasin temal tegutseda. Ega ta seda teemat ka eriti ei jaga, aga on üldiselt IT-intelligentsem. Ja ise ka lõpuks imestas, et läkski õnneks. Ja õnneks see uuendus aitaski, nii et blogi on nüüd jälle näha.
Nüüd ei tööta selle eest enam MobilePack, nii et nutikate omanikel on nii kaua kehvasti, kuni asja korda saan. Samuti ei tööta enam pluginate automatic update, mille Swamm mul enne tööle sai, oh jumal, ma lähen halliks.
Ja mis kõige olulisem, on vaja tööle saada WP enda automatic update, sest päriselt ka, ei taha iga kord seda kammaljaad läbi teha, mis täna õhtul. Me katsetasime kõikvõimalikke lahendusi ja variante, mida netis sarnase häda peale välja pakuti, ükski ei aidanud.
No igatahes… Praegu on jälle kõik korras. Kui WP töötab, siis on imeline. Kui ei tööta, tahaks peaga vastu seina peksta.
Loodame, et saan need ülejäänud jamad korda, ilma et kogemata midagi jälle tuksi keeraks 😉
No täielik ikaldus, noh, Austraalia seitsmes hooaeg on veel vaadata ja siis ongi kõik. USA viimane hooaeg on nii nõme, et vaatan seda muu tegevuse kõrvale ja eriti ei viitsi üldse (praegu näiteks ootab kolm osa vaatamist).
Kangesti tahaks UK versiooni näha, aga mul on õnnestunud ainult kuues hooaeg skoorida, ülejäänutel lihtsalt pole jagajaid. Mingit netist vaatamise varianti pole ka leidnud, no jumal küll, kui need oleks DVD peal, ma äkki isegi maksaks 😀 Aga no pole ju… Vist.
Ühesõnaga ikaldus. Kas ma tõesti hakkangi vaatama kuuendast hooajast? Meeleheitlikult ringi googeldades lugesin mingi hooaja võitja nime kah kogemata ära, mis on muidugi eriline feil.
Sõltuvus, ausalt. Kui USA oma tõesti nii allakäinuks jääbki, et seda üldse vaadata ei kõlba, siis vähemalt kord aastas tuleb Austraalia uus hooaeg ikka – nii paljugi lohutust.