virin/urin

Teleyks 100 või 78?

Pähh ja pöhh, Teleyks muudkui muudab oma pakette. Kui ma kunagi nendega liitusin, oli mul see 88 senti minut ja 100.- miinimum pakett (kolm vist nimeks), siis tehti juurde neli, viis ja kuus, millest neli oleks mulle rohkem sobinud, aga 50.- eest muuta polnud mõtet…

Nüüd on siis uued tobedad paketid. Tegelikult need pole ju NII nõmedad, mulle lihtsalt ei meeldi kõnealustustasu idee. Lootsin sellest lahti saada, kui kõnekaardi asemele jälle lepingu võtan, aga nüüd…

Kõnekaart mulle igatahes ei meeldi – raha saab alati kõige ebasobivamal ajal otsa ja see laadimine on tüütu. Mulle istub leping otsekorraldusega tunduvalt rohkem. Aga et siis:

TeleYks 100

Kui Sinu mobiiliarved on oluliselt suuremad kui 100 krooni

Kõneminut 0.88
SMS 1.45
MMS 5.00
Kõnealustustasu 0.00
Kuumakse 0.00
Liitumine iseteenindusbüroos või infotelefoni kaudu 0.00
Miinimumarve (sisaldab kõneaega) 100.00

TeleYks 78

Kui soovid TeleYhte kasutavate sõpradega ülisoodsalt suhelda

Kõneminut TeleYks klientidele 0.00
Kõneminut 0.78
SMS 0.78
MMS 5.00
Kõnealustustasu 0.78
Liitumine iseteenindusbüroos või infotelefoni kaudu 0.00
Kuumakse 0.00
Miinimumarve (sisaldab kõneaega) 78.00

Vanasti ma rääkisin telefoniga väga vähe, aga Londonis olen õppinud veidi rohkem lobisema. Samas ma ei ole sellist tüüpi, kes viitsiks tundide kaupa telefoni otsas rippuda.

Ja nüüd ma siis ei suudagi otsustada, kumb pakett kasulikum oleks. Mehel ja emal on Teleyks küll, nendega ma vast põhiliselt räägin. Ei usu, et meie elamises lauatelefon olema hakkab ja küllap mul tuleb palju emale helistada ja nõu küsida tulevikus, mis võib tõenäoliselt pikale venida… Sõpradega räägin nagunii rohkem MSNis, ehk on kellelgi neist ka Teleyks, ei teagi.

Või siis ikka seesama 88 senti minut pakett? Ei mingit kõnealustustasu, samas ka ei mingeid tasuta võrgusiseseid kõnesid. Kunagi ma tegin Eestis iga kuu kõnede väljavõttest statistikat – teadsin täpselt, kellega ma kõige rohkem räägin. Aga see oli vanasti…

Äh, mina ei tea. Hommik on õhtust targem. Väidetavalt.

Võib-olla saan juba homme Tartusse, emal jäi mingi üritus ära. Juhhei.

Põrgusse!!! vol 2

vol 1

Ma tõepoolest maksin £39 trahvi, nagu selles postituses välja arvutanud olin. Ja see võeti maha alles 1. mail. Märtsi keskpaigas miinusesse läinud arve eest. Ja ma EI PANNUD seda tähele enne kui nüüd, septembri lõpus, sest ma üritan praegu meie maksudest mingit ülevaadet saada ja vaatan sellepärast oma konto väljavõtet leht lehe haaval läbi.

Kusjuures ma hoian alati oma konto väljavõttel silma peal, lihtsalt igaks juhuks. Mulle lihtsalt ei jõua kohale, kuidas ma seda mais tähele ei pannud! Ja ma olen tige. Sigatige.

Nüüd on juba ilmselgelt liiga hilja midagi teha.

Kuidas ma vihkan mõttetut raiskamist.

Miks ma ei taha elada Tallinnas

Sest üleüldine mentaliteet ongi selline.

Jajah, ma saan aru, ma rämedalt üldistan praegu. See on piisavalt suur linn, et elada täpselt nii, kuidas sulle parem tundub. Aga mingid asjad on need, mis sind ikka mõjutavad, näiteks bemme täis pidevates ummikutes liiklus või üleüldine tibide kontsentratsioon linnapildis.

Ma ju elasin isegi viimati Tallinnas ja polnud ma seal õnnetu ega miskit. Lihtsalt… Siit kaugelt asju vaadates läheb perspektiiv kuidagi teistsuguseks. Kuni sa kuskil elad ning sind sellega paigaga miski oluline seob, siis sa ju ei mõtle iga päev, kui õnnetu sa seal oled, ikka elad parima äranägemise järgi ja oled rahul.

Mul on Tallinnas mitmeid sõpru, kes ei kujutaks oma elu kuskil mujal ette. Markol ja Pipsil on töö, Vaskal ja Kaidil kool, Kristil ja Raulil mõlemad. Lihtsalt on nii ja see välistabki Tartu (ja kõik muud kohad). Eks karjääri tegemise võimalused või mõni spetsiifiline ala, mida teistes linnades nii kõrgel tasemel õppida ei saa, ongi ju peamised põhjused, mis normaalseid inimesi pealinna kokku ajab.

Jaa, ma ikka veel rämedalt üldistan, ma tean, ärge lööge 🙂

Lihtsalt mulle kangesti meeldis see Kuldari jutt. Sobis nii hästi kokku minu Tallinna-mõtetega. Ja mul on nii hea meel, et ma kolin nüüd Tartusse. Tallinn on tore siis, kui seal vahel harva asju ajamas või sõpradel külas käia. Sellest täiesti piisab!

Wtf?

We’re sorry…

… but your query looks similar to automated requests from a computer virus or spyware application. To protect our users, we can’t process your request right now.

We’ll restore your access as quickly as possible, so try again soon. In the meantime, if you suspect that your computer or network has been infected, you might want to run a virus checker or spyware remover to make sure that your systems are free of viruses and other spurious software.

If you’re continually receiving this error, you may be able to resolve the problem by deleting your Google cookie and revisiting Google. For browser-specific instructions, please consult your browser’s online support center.

If your entire network is affected, more information is available in the Google Web Search Help Center.

We apologize for the inconvenience, and hope we’ll see you again on Google.

Ühesõnaga ma ei saa oma blogile ligi. Muudele Bloggeri lehekülgedele (et uut posti kirjutada vms, teiste Bloggeri blogidele) ja Google’i omadele (Orkut, Reader jne) saan küll. Aga oma blogi ei näe. Cookied kustutasin enda arust ära. Et siis…???

EDIT: Hahahaa, pärast selle postituse üles riputamist sain jälle. Enne ei saanud mingi veerand tundi miski nipiga. Ega’s midagi, loodetavasti probleem tagasi ei tule.

Üks Orkuti-küsimus jälle

Mis mõtted liiguvad peas neil inimestel, kes spämmivad kogu oma sõbralisti scrapbooki jõulu-, uusaasta-, valentinipäeva jms õnnitlustega?

Kui sa kirjutad kellelegi isikliku scrapi, okei. Sünnipäevaõnnitlused näiteks teevad mul alati tuju heaks, olgu need siis kõige suvalisematel inimestelt. Tean ju küll, et nad pole mu sünnipäeva spetsiaalselt meeles pidanud, lihtsalt Orkut viskas ette ja nemad kribisid selle peale kaks rida, ilmselt kirjutavad ka absoluutselt kõigile teistele… Aga ikkagi. Teeb tuju heaks.

Kõik need ülejäänud “head soovid” panevad aga õlgu kehitama ja minu jaoks pigem vähendavad neid saatnud inimese väärtust. Ma ei eeldagi, et ma peaksin enamikule oma “sõbra”listist piisavalt korda minema, et nad peaksid mulle Orkutis isiklikult häid jõule soovima. Need, kellele ma oluline olen, teevad seda nagunii – muude, isiklikemate kanalite kaudu.

Minu jaoks on kõik need sõbralistile saadetud õnnitlused ühese sõnumiga: ma ei hooli sinust piisavalt, et sulle isiklikult kirjutada. Fine by me, ära hooli, mina sinust ka mitte (sõbralist on SÕBRAlist nagunii ju vaid nime poolest ning sisaldab tegelikkuses kõiki vähegi tuttavaid nägusid, keda sa elu jooksul võib-olla vaid paar korda näinud oled). Aga ära siis kirjuta üldse! See võltshoolimine käib närvidele. Ja on nii läbinähtav! (oleks teine asi, kui Orkut ei näitaks, et scrap on kõigile saadetud, eks, aga ta näitab)

Kutsun käesoleva postitusega kõiki üles Orkuti sõbralisti scrapbooki spämmimist lõpetama. Pea oma kalleid personaalselt meeles, Orkut pole see koht. Ja olulisematele tuttavatele soovi oma head soovid isikliku scrapiga. Sel juhul neid ka hinnatakse!

Ühesõnaga jah, ma olen jälle liiga palju vaba aega Orkutis veetnud 😉 Aga mulle seal meeldib, saan kõigi sõprade-tuttavate eludel silma peal hoida. Tänuväärt sait.

Scroll to Top