2009

Kust osta suurt punutud korvi?

Plikal on ristimine tulemas ja vanaema tahab talle sel puhul mänguasjakorvi kinkida. Alguses oli küll kast plaanis, aga see on nii raske ja… Järjest sümpaatsemaks sai mõte ühest suuuurest punutud korvist, millega oleks vajadusel hea ringi käia ja asju sisse korjata 🙂

Aga vot siinkohal tekibki probleem. Kui vahva mänguasjakasti saaks näiteks Poppyst, siis korvi ei oskagi nagu kuskilt otsida. Mingid Jyskid ja Koduekstrad, seal ehk miskit oleks, aga tahaks ju hoopis rohkem kodumaist päritolu toodangut.

Vaatasin laat.ee lehte, seal polnud miskit. Googeldades ei tulnud ka miskit asjalikku. Või ma ei oska lihtsalt õigesti otsida…

Mis suurusesse puutub, siis ma vist ei oskagi mingit konkreetset mõõtu öelda. Hetkel näiteks hoiustuvad Plika mänguasjad kahes standardsuurusega paberikorvis, mis on mõlemad üsna täis. Aga tahaks need ometi õigesse kasutusse võtta ja lelusid kuidagi tarbekamalt ladustada…

Nii et kui keegi teab, kust saaks osta suurt korvi, siis andke aga teada!

PS. Poppys ringi tuulates leidsin sellise kella. Kas midagi nii ägedat saab üldse olemas olla? 😀 See PEAB kunagi meie lastetuppa tulema! Ja triinudega mööbel 😛 Kunagi, kui meil on lastetuba…

Huvitav leiutis

Inglismaal leiutati beebide tudukombe, mis muudab värvi, kui lapse kehatemperatuur liiga kõrgeks tõuseb. UK-s peaksid need müügile jõudma oktoobris ja hind jäävat £20 kanti (kusjuures tundub, et £20 pakk, milles foto põhjal paistab olevat kaks või isegi kolm kombet), mis on mu meelest täiesti normaalne. Udupeen!

Kombe muutub valgeks, kui lapse kehatemperatuur tõuseb üle 37 kraadi. Imikutel loetakse tegelikult ju palavikuks alles 37.4?

Aga muidu, kes seal Postimehes neid artikleid eesti keelde tõlgib? Ma eeldan, et seesama toimetaja, kelle nimi teksti all on? Sel juhul on Inna-Katrin Hein see vaimuhiiglane, kes on arvanud heaks tõlkida £12.5 million contract miljonilepinguna (mis iseeenesest on ju JOKK, sest miljonilepingus võib neid miljoneid palju olla, lihtsalt jätab kasumist väga väikse mulje, kuna väljatöötamiseks kulunud £700 000 on küll täpse numbriga ära toodud) ja pastel green on tema arvates beež 😀

Mind lihtsalt hakkas see teema huvitama ja otsisin netist infot lisaks. Postimehe artikkel on siin ja Telegraphi oma siin.

Aga leiutis ise on ju väga äge. Vaatame, kui suuri neid tegema hakatakse (artiklist jäänud mulje põhjal arvan, et ehk kuni kaheaastastele) – Plika on tegelikult juba nii suur, et talle pole vist enam vaja, aga kui tal kunagi väike õde-vend tulema peaks, siis pisikesele võtaks kindlasti ühe paki. Ja kui ma eestikeelset versiooni lugedes just torutasin, miks nii nõmeigavad värvid, siis heleroheline on ju küll mõnusalt unisex ja mitte niiii igav kui beež 😛

Hetke vaimustus – palkmajad

Ega mul käib kõik hoogude kaupa, nii kuidas jumal juhatab.

Saadeti mulle sihuke reklaam meilile. Jättes kõrvale küsimuse, kust nad mu aadressi said, fakti, et ei ole neil just kõige parema kujundusega koduleht ja ka meilipeakiri: Elu Puhtas Looduses ! (just nimelt selline) ei ole just teab mis usaldusväärsust äratav (no minu meelest on see lihtsalt vigane eesti keel) ning Tallinna lähedale ei tahaks ma kohe mitte kolida…

Siis kontseptsioon (kodu keset loodust) ja majad on ju väga nunnud.

Palkmajad on mulle alati meeldinud ja Iiris on ka alati rääkinud, kuidas tema endale kunagi ühte tahab, aga ma pole juba ammu sellele teemale niiviisi teadlikult mõelnud. Palkmaja on igal juhul kõige ägedam maja. Ägedam, kui kõik need tavalised “võtmed kätte” majad. No savimaja on ka väga äge, aga palkmaja on selline… Traditsiooniline ja turvaline 😛

Nii ma siis vaatasin seal neid plaane (väga head plaanid kusjuures mu meelest, sellised selged ja informatiivsed) ja fotosid ja muudkui unistasin.

Aga jah, eks me näe, mis tegelikult saab. Savi või palk või kolmetoaline korter Annelinnas. Okei, see viimane oli muidugi nali – Annelinnas igal juhul mitte 😉

Söö ise, kui tahad

Ausõna, mul on Plika toitmisest täiesti kõrini. Kui teist korda alustasime, seekord siis purgitoitudega, sõi ta algul täiesti normaalselt, aga viimasel ajal on jälle üks jama ja pirtsutamine. Üle poole purgi pole ta kunagi söönud (tähendab, ma pole proovinud andagi, viimased suutäied olen alati pidanud talle hädaga sisse meelitama), aga nüüd on vaja umbes kolmandast ampsust alates toidu vahele kätt suhu toppida või lusikat enda kätte haarata… Ja siis süles vingerdada ja kisada ja… Täna õhtul jäi niigi väikesest portsust pool alles ja püree oli kõikvõimalikes ja võimatutes kohtades, näiteks kõrva taga.

Asi pole selles ka, et talle ei maitseks, sedasama püreed sõi ta alguses rõõmuga.

Ma lihtsalt ei viitsi, noh. Ma lähen närvi. Minu poolest võiks ta vabalt süüa ainult kamapalle, vett ja tissi – neist kolmest ei keeldu ta kunagi.

Aga jajah, vaheldus ja vitamiinid ja kasvava lapse vajadused… No krt küll.

Mis putrudesse puutub, siis isegi Hippi oma ei läinud eriti kaubaks. Sõi nelja lusikatäie asemel kaheksa ja jättis ülejäänu ikka alles.

Krista kirjutas ka kunagi, kuidas tema noorem plika ei söönudki peaaegu midagi, kuni ta aastasena tissist võõrutati ja pärast seda sai kõik korda. Mul on hirmus tahtmine käega lüüa.

Aga ei saa ju. Raamatud ütlevad, et laps peab sööma.

Võib-olla peaks lihtsalt nädalakese vahet pidama ja siis uuesti proovima. Meil saidki just kõik purgitoidud otsa. Annakski lihtsalt natuke aega ainult kamapalle ja vett ja tissi…

Bhh.

Sain kirja

…õigemini kingituse 🙂

Kratt tegi mulle märkmiku (ta just hiljuti kirjutas, kuidas ta neid nikerdab)! Tänutäheks selle eest, et leidsin talle Camdenist kõrvarõngad, mida ta otsis – no kui nüüd kaugemale minevikku minna, siis mina olin just rõõmus, kui seda kõrvarõngaste postitust nägin, sest arvasin kohe, et Camdenis võiks taolist kraami olla ja minu jaoks oli see hea viis tänada teda tablettide eest, mis ta mulle kunagi saatis.

Nii me siis üksteist täname 😀

Aga märkmikule on juba kasutusplaan olemas – igas korralikus pulmas peab olema külalisteraamat. See sobib oivaliselt!

Taas kord saab öelda: küll on tore, kui inimesed on ilusad ja head 🙂

Scroll to Top