edevuse laat

Kõik sai alguse sellest, et ma palusin emal ennast natuke sõidutada – oli vaja üks suurem pildiraam osta, mida oli rattaga ebamugav koju tuua, Kaubamajakas oli uus pangakaart ootamas, Rimist tahtsin ICA riisi ja Natura Siberica šampooni… No ja emal oli kleiti vaja, minul heledat jakki, kotti, pükse ja seelikut… Ühesõnaga jah, naised lasti poodi 😀

Seelikut ei leidnud, püksid pean laskma ilmselt õmmelda – sest kui teksasid minu pikkusele veel hädaga leiab, siis vabaaja pükstega on lood kehvemad, aga ühed heledad laia lõikega vabaaja püksid on mu garderoobis hädavajalikud. Ühed sain kunagi Dorothy Perkinsi tall sectionist, kui nende tagumik katki kulus, leidsin järgmised mingi ime läbi enam-vähem õige pikkusega Terranovast… Aga nendel kulus ka Norras tagumik auklikuks 😛

Nojaa, ja siis jakk. Ma olen mitu eelmist suve käinud kogu aja selle kirju dressipluusi laadse jakiga, mis ma kunagi Camdenist ostsin. See on ilus, aga no kaua võib, eks. Ja see sobis ikkagi sellise lihtsama ja sportlikuma stiili juurde, midagi naiselikumat oli täitsa puudu. Tänagi välja minnes olin täitsa hädas, sest ilm oli jahe, kuna oli päris tuuline – tahtsin ennast veidi viisakamalt riidesse panna, midagi lihtsalt polnud pluusile peale panna. Kuna liikusime seekord ainult autoga ja siseruumides, sain ilma hakkama.

Hästi palju poode käisime läbi, Kaubamajaka Seppälä oli üks esimesi. Nägin seal üht heledat nahkjakki ja naljatasin, et peaks ehk ostma. Maksis €70, mida ma poleks muidugi välja käinud 😛 Vaatasin siis edasi ja leidsin täpselt sama hinnaga teise heleda nahkjaki – tähendab siis, mõlemal puhul oli tegu muidugi kunstnahaga. Roosat värvi jakki oli neli-viis tükki, aga helebeeži ainult üks, täpselt minu suurus ja 50% alla hinnatud. Kuna ma pole üldse nahkjaki tüüpi ja see nägi üldse mitte minulik välja, siis proovisin puhtalt nalja pärast selga… Ja kujutate ette, hakkas meeldima! Tükk aega keerutasin peegli ees ja imetlesin ennast iga kandi pealt. Kohe muidugi ära ei ostnud, käisin enne terve linna läbi, aga kuna miskit muud silma ei hakanud ja no tõesti, jakihäda on kohe hirmus suur, siis läksin tagasi ja ostsin ära 🙂 €35 on muidugi ka kallis mu jaoks, aga noh… Jaki eest ju VÕIB veidi rohkem maksta, seda ostan ainult ühe. Ja see istus nii hästi ja oli ideaalset värvi.

Selline igati suvine – lühike ja kolmveerandkäistega – aga ma ainult suvel heledat kannangi. Tuule- ja niiskuskindel, see on väga suur pluss. Kui lukk täitsa kinni tõmmata, siis on eest üsna kinnine kah. Ja hästi mõnus pehme.

Novat siis. Ootamatu ost, aga ma olen hirmus rahul.

Ahjaa, muide, mu hirmkallid kingad, mis torkisid ja sisetalla äär veidi lahti tuli. Ma oleks võinud jah poodi virisema minna, aga ma tõesti ei viitsinud protsessida ja oodata, ma tahtsin neid KANDA. Läksin oma kingsepa juurde (ma käin alati Lepa keskuses, seal on üks hästi tore mees), näitasin ette. Ta ütles, et ei torgi mitte õmblus, vaid õmbluste niidiotsad, mis on sulatatud. Võttis need kõik ära, liimis lahti tulnud ääred kinni ja kasseeris mult selle eest €2 – ootetööna, kohe sain kätte. Ja nüüd on tõesti imeilusad ja mugavad kingad, ma kogu aeg kannan ja rõõmustan 🙂 Kohe mitte üks teps ei kahetse seda väljaminekut!

Kusjuures täna kiikasin Shusse ja avastasin sealt analoogsed Tamarise kingad, 41-42 number oli kenasti olemas, hinnaks €54. Samasuguse kontsaga ja rihmade asetusega, aga rihmad olid veidi laiemad ja need olid täitsa valged. Proovisin igaks juhuks jalga, aga õnneks ei olnud üldse nii ilusad ega mugavad 🙂

Ma igatahes loodan, et need peavad mul nüüd kaua vastu ka. Katsun mitte “üle” kanda – ma õnneks pikalt ringi ei käi, nii et need peaks piisavalt puhkust saama, plätudega vaheldumisi kandes.

Nüüd on vaja veel vabaajapükse, üht kena viisakat põlvini seelikut ja õlakotti, kõik peavad olema selles õiges toonis – külmemat tooni helebeež, pigem hallika kui kollaka varjundiga. Kott võiks tegelikult kirju ka olla – eks näis. Seelikut on kõige tõenäolisemalt lootust poest leida, püksid peab suure tõenäosusega õmblema ja koti ilmselt ka… Selle viimasega saan vast Tagega kaubale.

Seoses uute kingade üles pildistamisega jäin oma viimase viie aasta kingaajalugu meenutama. Enne lapsi oli elu teistsugune ja kingad samuti… Aga jah, siis jäin koduseks. Mõtlesin, et teen väikese ülevaate. Saapad jätan praegu välja, keskendun just soojemate hooaegade jalatsitele.

2007 juuli lõpus ostsin Londonist £4 eest allahindlusega plätud, mis olid mu põhilised suvejalatsid tervelt viis aastat – 2008-2013. On siiani alles ja kantavad, lihtsalt surmani ära tüüdanud, eks ikka juba väsinud olemisega ka. Aasta-paar tagasi suutsin komistades ühe plätu varbavahe koos tükikese tallaga välja tõmmata, aga liimisin tagasi ja kandsin edasi. Olen sama kohta veel paar korda liiminud.

2007 augustis, kui Pips mul Londonis külas käis, käisime tema ja Iirisega šoppamas ning ostsin £10 eest kunstmaterjalist ülimugavad mustad ballerinad. Kandsin neid väga-väga palju, kuni millalgi 2011 lihtsalt augud sisse kulusid. Pilti kahjuks näidata pole, too lingitud postitus oli ka lihtsalt üldine ülevaade tollest päevast. Olid sellised lihtsad, lipsukesega.

2008 kevadel ostsin Pariisist €5 eest vinged punased ketsid. Nendest said mustade ballerinade kõrval mu teised põhijalatsid, mida samuti väga usinalt kandsin. Pärast laste sündi eelistasin muidugi ballerinasid ja plätusid, sest ketse oli tüütu jalga saata, aga kandsin ka siis, lihtsalt vähem. Need hakkasid ka mingi hetk lagunema, on samas siiani täiesti kantavad – seisavad kapis pigem just sellepärast, et olen neid liiga palju kandnud, seega on tüdimus ja nagu ülal mainitud, on jalga panemine tüütu.

Samal Pariisi reisil ostsin ka ühed punased kingad. Ei mäleta, palju maksid, väga kallid polnud – pakun, et €20-25 ringis. Olid kenad, nahast ja mugavad, aga miskipärast ma neid ikkagi eriti ei kandnud. Ilmselt peamiselt sellepärast, et rasedana ja hiljem väikese lapsega ei viitsinud rihmasid kinni panna, plätusid jala otsa lükata oli mugavam. No ja platvormtald pole siiski kunagi minu teema olnud. Nii et andsin kingad lõpuks Pipsile. Väga head pilti ma neist ei leidnud, aga:

Niisiis olid aastatel 2008-2011 minu kevad-sügise ja külmemate suvepäevade jalatsid nood mustad ballerinad ja punased ketsid (ütleme vahemikus 70/30) ning suvel nood musta-valge triibulised plätud.

2011 kevadel otsustasin, et on vaja osta uued mustad ballerinad ning heledad plätud. Käisin läbi rohkelt kingapoode ning leidsin kõike muud 😀

Esiteks ostsin €42 eest mustad 6 cm kontsaga kingad Pärnu turu juures asuvast kingapoest. Need on ülimugavad, olen neid mõnuga kandnud ja kannan kindlasti tulevikus veelgi enam.

Siis käisin Tallinnas ja sain saagiks veel kaks paari kingi. Mustad hõbedase läikega madalama kontsaga kingad, mille sain 20% allahindlusega, maksid €64 asemel €51 – need on veel mugavamad kui eelmised, olen kandnud ja kannan veel kindlasti palju. €15 eest (alghind oli poole kallim) sain kenad beežid plätud, mis osutusid aga hoolimata esialgsest lootusrikkusest siiski nii ebamugavaks, et ei kandnud neid praktiliselt üldse. Muidu polnudki häda, aga see kõva tald… Lõpuks andsin lihtsalt ära.

2011 mais ostsin veel neljandagi paari jalatseid – valged plätud, maksid samuti €15. Need osutusid mulle liiga laiadeks, mistõttu andsin Kaidile, kes oli väga rõõmus.

Ühesõnaga ostsin neli paari kingi ja kandsin terve suve ikka noid vanu plätusid, teised jäid seisma. Vähemalt olid mõlemad odavad. Ja kallid kinnised kingad läksid asja ette 😛

2012 mais käisin Marisel Luxis külas ja leidsin lõpuks mustad ballerinad. Küll kunstmaterjalist, nii et mitte just ideaalne variant, aga on siiski täitsa mugavad ja maksid vaid €19. Olen neid palju kandnud ja kannan kindlasti veel rohkem, siiani on väga korralikud.

Plätusid otsisin Luxist ka, oleks äärepealt ühed ära ostnud, aga seal poes ei saanud just sel päeval kaardiga maksta ja ma ei jõudnud õhtul sulaga tagasi ka. Praegu mõtlen, et hea oligi – nägid küll kenad välja ja olid väga mugavad, aga olid sellised… Helepruunid. Üldse mitte minu värv. Otsisin Eestist ka, aga ei leidnud midagi sobivat – ikka tavaline häda, et 41 valik oli väike, ilusad kingad olid enamasti täiesti valged, mis mulle ei meeldinud, naturaalvalged ja helebeežid olid aga kõik koledad või ebamugavad. Niisiis käisin VEEL ühe suve oma vanade plätudega ja olin üsna ahastuses.

Sel kevadel kiikasin Norra kingapoodidesse, aga valik oli olematu ja hinnad õudsed. Pärnu poodidest aga lõpuks ometi leidsin midagi.

Oma esimesel õhtul Pärnus läksin Kaubamajakasse. Shust taasavastasin Papaya nimelise firma plätud, need jäid meelde juba eelmise suve otsingutest. Nahast, tõeliselt mugavad, ilusad, minu numbrit oli ka mitmel mudelil… Aga värv oli vale 😀 Polnud naturaalvalget ega helebeeži, mida otsisin – kõik olid pruunid, punased, mustad…

Lõpuks leidsin NS Kingast Marco Tozzi plätud – kunstmaterjalist, aga üsna mugavad. Mitte küll päris nii mugavad, kui korralikud nahast pehme tallaga plätud, aga piisavalt mugavad, et ära osta. Minu varasem punasearmastus on viimastel aastatel lillamaaniaks muutunud, nii et otsus tuli kiirelt 🙂 Tekstiilist jalatsite vastu pole mul miskit ja suveks on sellised kirjumad just mõnusad – nende puhul ei häirinud üldse, et taust on täitsa valge, sest värvid domineerivad. Hind oli €26, sain ema kliendikaardiga imeväheke soodustust, nii et maksin veidi alla €25.

Paar päeva hiljem vaatasin ka linna kingapoed läbi – see tähendab siis need, mis olid Port Arturites. Algul keskendusin endiselt heledatele plätudele ning leidsin mitu varianti, aga ükski polnud ideaalne. Numbrit oli, mugavust oli, õiget värvi oli… Aga ikka jäi midagi puudu. Kahte-kolme varianti kaalusin pikalt, aga lõpuks siiski ei ostnud. Ühtedel oli välimus liiga igav, teistel oli platvormtald, mis polnud küll kõrge ja kingad olid jalas mugavad, aga siiski ei meeldinud.

Kuna uued plätud olid ju juba tegelikult olemas, otsustasin valikut laiendada ning keskendusin ka kingadele. Vaatasin eriti hoolikalt kõik poed läbi ning leidsingi lõpuks ABC kingad ideaalsed välimusega rihmikud. Mis polnud ideaalne, oli hind – €74. Partner kaardiga sai 5% alla, nii et lõpuks maksin €70.30. Lihtsalt ei suutnud ostmata jätta!

Olen neid nö gladiaator-tüüpi kingi varemgi korduvalt jalga proovinud, aga enamasti on need olnud jube ebamugavad – õhukese kõva tallaga ja kanged. Nendel kingadel oli kanna kõrgus 4 cm, mis tegi need hoobilt naiselikumaks ja mugavamaks. No ja välimus – just see, mida otsisin. Ideaalne värv, lihtsad, naiselikud, sobivad nii pükste kui seelikuga, nii naiseliku kui vabaaja riietuse juurde.

Kartsin, et hakkan ehk nii kallist ostu hiljem kahetsema, aga iga kord, kui neid kingi vaatan, ainult rõõmustan, nii et see raha läks täiega asja ette. Isegi arvestades fakti, et ma pean laskma kingsepal sisetalla äärt natuke liimida (pildil on vasakpoolsel kingal näha, mõlemal tulid ääred pärast paari kandmist nats lahti) ning samuti annavad tunda need pisikesed naharibad, mis mõnes kohas rihmade ümber õmmeldud on – nende õmblus on just vastu jalga. Aga ma olen kindel, et neid saab pehmendada ja muidu olid kingad väga mugavad. Olen nendega juba mitu korda väljas käinud, ainult et jah, tuleks ikka kingsepa juurest läbi käia.

Selline kingasaaga siis. Nüüd on vähemalt selleks suveks rahu majas 🙂