tehnika – Page 4 – Tikri blogi

Üle pika aja jälle nutiteemadel

15/10/2013 / mobiil, tehnika / 8 Comments

Huvitav, mis värk sellega on, et minu nutitelefoni ihalused tekivad alati just sügistalvisel perioodil? Peaaegu kaks aastat tagasi, 2011 jõulude ajal, kaalusin esimest korda tõsiselt nutika ostu – juba siis oli ajendiks see, et vana telefoniga olid probleemid. Taganjärele lugedes ma selliseid probleeme ei mäletagi – et oleks pool aega levist väljas olnud. Huvitav, kuidas need siis lahenesid… Igatahes küsisin teilt toona nõu, siin ja siin. Ligi kuu aega hiljem aga selgus, et minu välja valitud mudel on igalt poolt välja müüdud, seega lükkasin nutimõtted tulevikku.

Pool aastat hiljem, eelmisel suvel, läks mu telefon katki. Siis polnud uue ostmiseks ei raha ega iha, kaalusin hoopis kasutatud odava mittenutika ostu. Lõpuks avastasin, et olemasolevat on võimalik remontida ning probleem lahenes iseenesest.

Läinud aasta novembris tekkis järjekordne nutikaihalus tänu sellele, et Abikaasa töö pärast endale sai. Kasutasin natuke ja leidsin, et on ikka mõnus küll. Sel hetkel mingit raha muidugi polnud, nii et ei ostnud miskit. Ja ihalus läks täiesti üle mõned kuud hiljem, mil arvasin, et mu arvuti tuksis on ning nutikas oli mõnda aega ainus side maailmaga. Olin siis küll tänulik, et see side olemas on, aga telefonist blogide, meilide ja FB lugemine oli minu jaoks pigem piin.

Novembrikuises postituses mainitud tahvelarvuti, muuseas, jõudis meie perre täiesti ootamatult paar nädalat tagasi. Üks endine klassikaaslane pakkus FB-s müüa oma praktiliselt kasutamata Nexus 7 – kuna olin ise kunagi just seda tahtnud, siis küsisin uitmõtte ajel hinda. Arutasin Abikaasaga, tema teatas, et tal oleks sellega väga hea tööd teha 😀 Nii ostsimegi, 32MB variandi, maksime €150. Ostetud oli see paar kuud varem ja kasutatud vaid mängimiseks – sellepärast müüki läkski, et omanik ei leidnud kasutust. Noh, meile kulub ära, Abikaasal tööl ja lisaks on vahel hea lõbustada lapsi – reisidel või mis iganes olukordades, kui oleks vaja, et nad rahulikult paigal istuks. Nii et tahvel on meil nüüd olemas, ma ise pole seda küll üldse kasutada saanud, läks otse Norrasse.

Jätkates nutiteemadel, siis mu eelmisel suvel remonditud telefon on septembri lõpust saadik jälle jukerdanud. Alustuseks keeldus ta ühel hetkel laadimast – õigemini laadis vaid siis, kui ma jõuga juhtme otsa telefonis hoidsin. Kuna mul oli vaja helistada, siis lahendasin asja nii, et panin telefoni valjuhääldi peale ja rääkisin samal ajal, kui laadijat sisse surusin. Pärast veerandtunnist kõnet laadis telefon edasi ka siis, kui ma juhtme lahti lasin ja sellest ajast saadik pole laadimisega probleeme olnud.

Kuna ma polnud aga tol hetkel kindel, kas laadimine normaalselt jätkub, vaatasin jälle pikalt nutikaid. Otsisin endiselt veekindlat, millel oleks hea kaamera. Kui kahe aasta eest ei olnud valikus ühtki, mis oleks mind piisavalt rahuldanud, siis nüüd leidsin lemmiku – Sony Xperia ZR. Selles Xperia seerias on terve rida veekindlaid, aga odavamatel on halb kaamera, veel kallimad on veidi suuremad – mulle meeldis just ZR, mis oli tibake väiksema ekraaniga, aga kaamera olevat hea ja välja nägi ka hea 🙂 Hind oli muidugi €499, mis on ikka hirmus kallis, nii et mul oli üsna hea meel, kui mu telefon otsustas jälle laadima hakata.

Paar päeva hiljem helistati mulle Elisast. Oli üks tore noormees, kes soovitas mul nutikas osta. Arutlesime siis temaga pikalt, ta pakkus mulle erinevaid variante, mis neil parasjagu soodsad olid. Olin too hetk väljas, ütlesin, et ilma ise arvutist parameetreid ja välimust vaatamata ei osta ma mitte midagi – ta lubas mõned tunnid hiljem tagasi helistada. Vaatasin kodus järele, et tema pakutud Sony Xperia V on kahetuumalise prose ja väiksema mäluga, kuna tehnika aga väga kiirelt vananeb ja ma vihkan aeglast tehnikat, ei olnud nõus selle koha pealt järeleandmisi tegema. Nii et kui mulle tagasi helistati, siis ütlesin, et tahaks siiski ZRi, mis on aga nii kallis, et ei raatsi praegu osta, isegi mitte järelmaksuga. Selle peale pakuti mulle veel mingeid variante, aga ütlesin, et ei saa sellist asja nii kiirelt otsustada ja tahan mõtlemisaega. Kuna noormees oli meeldiv ja temaga jutustada tore, lubasin tal lahkesti, et ta võib mulle nädal hiljem uuesti helistada. Tavaliselt ma vihkan telefonimüüjaid, aga noh, teema oli aktuaalne ja nagu öeldud – ta oli tore. Mõtlesin, et KUI ma peaks lõpuks nutika kasuks otsustama, siis ma võin ju lasta küll just temal selle endale vormistada, et ta oma tulemustasu kätte saaks.

Nädal läks mööda ja mu telefon töötas tõrgeteta, tagasi ka ei helistatud. Matsin kogu mõtte juba maha.

Viimastel päevadel on aga olnud selline jama, et telefonil kaob lambist levi ära ning tuleb tagasi alles peale välja ja uuesti sisse lülitamist. Äkki sama teema, mis kaks aastat tagasi? Igatahes on see tüütu – pole küll õnneks tihti juhtunud. Samuti on taas avaldunud vana mure, et sisse ja välja lülitamise nupp ei tööta korralikult – see oli probleemiks juba esimest korda remontides, lasin toona lõpuks lisa €10 eest mingi jupi ära vahetada, et saaks korda. Noh, nüüd siis jälle tuksis ja ilmselt ainult aja küsimus, millal lõplikult.

Täna öösel toimus midagi hoopis kummalist – õhtul enne magamaminekut panin meelespea, siis oli telefoniga kõik korras. Hommikune äratus ka toimis, aga telefoni ekraan oli valet värvi 😀 No mul on üks punane taust valitud, aga telefon oli sinine. Pakkus seal mingit sisse lülitamise võimalust vms, aga ei tulnud ikka “õige” asi. Mul polnud too hetk aega asjaga pikemalt tegeleda – viisin lapsed aeda ära, kui kodus jälle telefonijama meelde tuli, oli see pildi täiesti taskusse visanud. Panin laadima, sain veidi aja pärast sisse lülitada ja hetkel on jälle korras… Aga kõik need asjad kokku panevad mind paratamatult mõtlema, et kauaks seda telefoni ilmselt enam pole ja ma ei ole kindel, kas on mõtet lõputult remontida, kui seda iga poole aasta tagant uuesti tegema peab.

Siis rääkisime Skypes Abikaasaga, kellega olime nutiteemat enne arutanud – ta uuris, mis minu ja Elisa värgist sai, sest ta enda telefon on ka praeguseks otsi andmas ning ta plaanib nüüd Norrast uue ostu. Mina ütlesin, et pole tagasi helistatud ja homme saab juba kaks nädalat täis. Ja mis te arvate, mis pool tundi hiljem juhtus 😀 Saingi kõne. Noormees oli vahepeal haige olnud 😀

Arutlesime temaga siis veel pikalt-laialt. Tekkis mingi lootus, et minu soovitud mudel tuleb äkki varsti soodusmüüki. Ta lubas uurida ja tagasi helistada. Lõpuks tuli välja, et soodushinnaga tuleb hoopis üks teine, suurem ja kallim sama seeria mudel, mida ma ei taha. Ütlesin, et praegu ma sel juhul ei osta, kuna sain oma vana telefoni ikkagi tööle ja seni, kuni too veel hingitseb, ei suuda ma €499 väljaminekut enese jaoks õigustada. Kui aga mu telefon lõplikult otsad andma peaks või ZRi hind alla minema, siis oleksin käpp. Nii et ma jäin tema potentsiaalsete klientide nimekirja edasi.

Vaat selline lugu siis. Ma olen nüüd endiselt kahevahel – ausõna, tekkis ISU. Ma olen ehk nüüd tõepoolest nutika jaoks valmis 😛 Suurim pluss oleks minu jaoks kahtlemata see, et saaksin igal hetkel normaalseid fotosid teha – ma ei viitsi fotokat kaasas kanda.

Aga jah, maksta kohe €499 või kahe aasta jooksul €23 telefoni + €8 kõnede ja interneti eest, kui praegu maksan kuus €2.99… Kuniks karjuvat vajadust pole, seni siiski ootan. EHK peab mu telefon nii kaua vastu, kuni ZRi hind tiba normaalsemaks muutub 😛

Millised nutikad teil on? Kas ma olen veidrik, et veekindlust taga ajan, kui niiskuskindel kest ajaks ka asja ära? Mul on lihtsalt väiksed lapsed ja ma olen tehnika suhtes paranoiline 🙂 Telefon käib igal pool kaasas ka ja… Ma tunneks ennast palju kindlamalt, kui tean, et võin selle kasvõi veeklaasi uputada ja miskit ei juhtu. Mõelge, kui vinge oleks vee all pilti teha!

Puhas rõõm tehnikarindel

20/07/2013 / fotomajandus, raamatud, rõõm, tehnika / Leave a Comment

Kõigepealt e-lugerist. Teatavasti ei suutnud ma valida, kas osta Kobo Glo (Rahva Raamatus €169) või Nook Simple Touch Glowlight (Krisostomuses €130) ning kas osta see Eestist või tellida eBayst. Surusin kärsituse maha ja panustasin kokkuhoiule – jälgisin nädal-paar kümneid oksjoneid, olemata lõpuni kindel, kumma ostan. Seadsin enda jaoks teatud piirid, pakkusin paaril oksjonil, pakuti üle… Kuni ühel ööl saingi Kobo Glo õnnelikuks omanikuks. Oli teine vist vähekasutatud, välja näeb igatahes nagu täiesti uus. Garantiid loomulikult pole, aga arvestades, et maksin selle eest €80.46, siis olen ülirahul. Mul oli muidugi mugav võimalus luger UK aadressile tellida, kust see mulle täitsa tasuta edasi saadeti (mul on salajased kontaktid, haa) – enamik müüjaid Eestisse üldse ei saatnudki ja kui ka oleks saatnud, oleks postikulu kindlasti päris suur tulnud.

Eriti tore oli see, et luger tuli koos kaantega, mis pole küll ideaalsed, ent siiski piisavalt kenad – ise oleks lasknud Tagel miskit veel värvilisemat õmmelda, aga oleks võinud ju ka näiteks üleni mustad saada, see oleks kohe eriti igav olnud. Nüüd on täitsa stiilne ja ma ise ei pidanud lillegi liigutama 🙂

Taustavalgus on hindamatult mõnus, kasutan pidevalt. Kui ma siin mõned päevad poolhaige olin, nii et tervet päeva magada ei jõudnud, aga midagi asjalikku teha ka mitte, siis oli ääretult peen ennast külili teki sisse keerata ning luger külili vastu Abikaasa patja toetada – nii sain pikali olla ja mõnusalt lugeda. Puutetundlik ekraan on ka väga mugav, just lehtede keeramise mõttes, kuna ekraan on matt, ei jää mingeid jubedaid sõrmejälgi kah. Ühesõnaga väga-väga rahul olen.

Jätkates rahuloluga seoses eBay ostudega, siis veidi üle kuu aja tagasi jahtisin oma läpakale uut akut. UK eBayst ei leidnud sobiva hinnaga, aga googeldades leidsin USA eBay lehelt sobiva pakkumise, kah otse Hiinast ja postikuluta üle kogu maailma. Eestis maksis sama aku kuskil netipoes üle €50, mina maksin €22.74 😛 Hakkasin juba vahepeal kartma, et on postis kaduma läinud ja võtsin isegi müüjaga ühendust, aga ta ütles, et on teel ja palus veel nädalakese oodata – paar päeva hiljem tuligi sõnum, et pakk on kohal. Täna tõin ära ja olen absoluutselt ülirahul – see on suurema mahuga kui originaal, 4400 mAh, mis tähendab, et see on paksem, nii et mu läpaka tagumik on nüüd õhus, mis on omakorda suurepärane viis vältimaks üle kuumenemist. Abikaasa sai koos sugulase abiga lõpuks mu läpaka ka lahti ja tolmust ära puhastatud, nüüd on ta jälle vaikne ja aku peab pikalt. Kiri lubab seitse tundi, originaalakul lubas alguses vist ca neli ja pidas alla kolme, nii et ma arvan, viis tundi äkki peab see uus ikka reaalselt ka. Mul pole elu seeski nii kaua pidavat akut olnud 😀 Ja ma olen NII rahul, et mu arvuti nüüd õhku saab! Ma sellepärast just suurema aku tellisingi, et keegi USA Amazonis kiitis seda “lisafunktsiooni”. Ja kotti mahub läpakas ka paksema akuga ära, lukk läheb veel kenasti kinni.

Tehnika teemal rõõmustades tuli veel meelde, et Tallinnas käies jäi täitsa juhuslikult ette imenunnu fotokakott – kui ma kunagi fotoka ostsin, ei leidnud kena kotti, ostsin Prismast mingi suvalise, mis kunagi eriti ei meeldinud, lisaks lõikasin väljaspoolt ühe häiriva sildi ära, mille lõikamise äär jäi samamoodi häirima… Nüüd on mul imenunnu uus kott, täpselt minu lemmiklilla ja rukkilille sarnaste motiividega, maksis 8.60.

Nüüd ei oskagi enam midagi tahta, tehnika koha pealt on kõik superluks – nii sisu kui kest 🙂

Nüüd on ainult e-luger puudu

11/06/2013 / aed, rõõm, tehnika / 5 Comments

2009 mais ostsime Londonis Camdeni turult võrkkiige, mis meid tol suvel Tähtvere aias väga mõnusasti teenis. 2010 suve elasime ema juures, 2011-2012 oli kiik juba ununenud. Nüüd leidsin kastist, avastasin, et mis iganes kinnitused sel olid, jäid need ilmselt Tähtvere aeda puude külge. Aga vanaisa abiga sai uus süsteem loodud ja kiik on üle mitme aasta jälle kasutuses. Ning terve suvi on veel ees… Võrratu!

Aga see va e-luger ajab mind hulluks. Otsustasin, et tahan taustavalgustust ning kuna Kindle’it ei soovi, taandus valik Kobo Glo ja Nook Simple Touch Glowlighti peale (laenasin siit võrdleva pildi ja lõikasin Kindle’i välja). Esimene on ilusam ja tehniliselt tiba paremate võimalustega, samuti on sellele tunduvalt ägedamaid kaasi. Teine on odavam ja Kessu sõnul vastupidavam, aga kuna ta ei suutnud enam seda artiklit üles leida, kus erinevaid lugereid vastupidavuse poole pealt testiti, siis sellest ma täpsemalt midagi ei tea.

Eestis maksab Kobo €169, Nook €130, kaaned tuleks veel lisaks. UK-st tellides oleks hinnad vastavalt £99 ja £69, koos kaantega, arvutasin, läheks kokku umbes kas €118 või €87. Kobot käisin täna Rahva Raamatus näppimas, aga Nook on ainult Krisos… Kessul on see, aga ta tuleb Pärnusse alles juulis ja minul ka praegu Tartusse asja pole. Kui saaks ise käes hoida ja näppida, see aitaks ilmselt otsustada. Nojaa, pluss veel küsimus, kas tellida või osta siit. Hinnavahe on päris suur, aga Eestist ostes saaks vähemalt kiirelt kätte ja võimalike garantiijuhtumite puhul tuleks ka kasuks. Nii et ma kohe üldse ei tea.

Tegelikult, eks, oleks ilmselgelt mõistlik osta odavam 😛 Kui kallimal ei oleks imeägedaid punaseid valgete täppidega kaasi, siis ma ilmselt ei kahtleks nii pikalt… Aga need täpilised kaaned on lihtsalt imelised 😀 Teisele saaks ühevärvilised, minu puhul siis kas lilla või punane… Muidugi Etsys on ka igasugu variante, mis on jällegi imeägedad, aga hind on kah äge (no ja tegelikult, mõtlen ma, võiks ju sama hästi lasta kellelgi siin õmmelda). Aga kunstnahk on jällegi puhastamise mõttes tunduvalt praktilisem kui riie.

Ehk et… Kõik on endiselt lahtine. Saaks ainult Nooki näppida, see aitaks ehk otsustada. Aga juulini küll ei kannata. See on juba isegi suur asi, et ma üldse kaalun netist tellimist… Ja ma pole sellegipoolest kindel, kas see on tark tegu. Just see tehnika garantii värk jne. Mh.

EDIT: Tage lubas mulle kaaned õmmelda, nii et see mure on murtud. Siis ma arvan, et võtaks ikka pigem odavama, sest lõppude-lõpuks suurt vahet nagunii pole ja Kessu on enda omaga rahul. Siis on ainult küsimus, kas tellida Krisost või UK-st. €130 vs €81. Homme-ülehomme vs nädala-paari pärast. Võimalike garantiijuhtumite kiirus… Mh.

Laisk puhkus ja e-lugeri ihalus

08/06/2013 / igapäevaelu, tehnika / 4 Comments

Oh sa, juba nädal on möödas mu viimasest postitusest… Aeg lendab.

Ei saaks öelda, et see nädal on olnud ülearu asjalik. Olen pesu pesnud, veidi asju lahti pakkinud ja sättinud, veidi asju ajanud, aga peamiselt logelenud, maganud, raamatut lugenud…

Hirmus palju asju tuleks veel üle vaadata ja oma kohale panna, aga kuna need mul otseselt ees pole, siis ei viitsi. Nõusid pesen ehk kord päevas, jooksvalt koristan sama harva, pidevalt on kraanikauss täis ja laste mänguasjad ning riided mööda elamist laiali. Toitume peamiselt pelmeenidest, võileibadest, kamast ja kohukestest 🙂 Kaks viimast küll peamiselt laste toit, mina teen endale vahel salatit… Kaks korda olen makarone ka teinud 😀 Kartuleid mul pole ja riisi ostma pole ka jõudnud. Ja nii ükskõik on sellest kõigest ka 🙂

Lapsed mängivad päevad läbi õues ja naudivad elu. Eile õhtul käisime mu onu sünnipäeval, saime sealt head ja paremat koju kaasa ka, nii et tänagi veel nautlesime.

Aga muidu, jah… Totaalne laiskus. Ma väga-väga loodan, et see läheb millalgi üle.

Hirmsasti igatsen Abikaasat.

Selline tunne on, et võiks ja peaks ikka igapäevaselt midagi kirja panema, aga kohe mitte mingit kirjutamise tuju pole. Nii ma siis mängin palle ja loen raamatuid. Aga lõputult ei saa ju logeleda! Ma tean küll, et vahel võib ja peabki, aga ma tegin seda ka viimased kuud Norras, kui peatse kolimise tõttu seal tegutsemise motivatsioon null oli. Nojah, seda küll, et sealne elu oli ikkagi pingelisem, nüüd ei ole Abikaasa töö-öid ja lastel on oma aias ja oma sõpradega palju rohkem tegemist, mis lõppkokkuvõttes jätab mulle veel rohkem aega logeleda 🙂

Samas olen ikkagi igal õhtul nii väsinud, et kui lapsed enne magama minekut jauravad, siis plahvatan. Täna õhtul olin ime läbi üsna värske, nii et sain lõpuks lastele vanni teha, tükk aega olen seda ette võtnud. Iga päev mõtlen, et täna õhtul peaks, õhtuks olen aga nii väsinud, et pesen neil vaid jalad ja hambad puhtaks, rohkemat ei viitsi. No aga see päev läbi paljajalu õues jooksmine ja mängimine, väikesed põrsad olid juba kodus. Nii hea tunne oli nad korralikult puhtaks küürida 🙂

Hää küll, miskit asjalikku siit enam ei tule, parem lõpetan eluolu kirjeldamise ja asun asja kallale.

Mul ON VAJA e-lugerit! Mul on 16 raamatust koosnev sari, mida olen epubist PDF-iks konvertinud ning arvutist lugenud, aga ma vihkan arvutist raamatute lugemist, see on NII ebamugav. Voodis või diivanil tahaks mõnuleda, mitte laua taga kügeleda – arvutit ma magamistuppa vedada ei taha ja see läheb kuumaks ja jõurab ja selle aku ei pea üldse. Kui Abikaasa oma läpakaga Eestisse jõuab, viin enda oma kohe hooldusesse – kui saaks ventika puhtaks, läheks asi kohe paremaks – Abikaasa üritas ise, aga mu läpakas on liiga hästi kokku kruvitud, tehku siis teenindus. Aku puhul see muidugi ei aita, tuleb uus osta…

Igatahes ma tõesti väga-väga tõsiselt plaanin nüüd e-lugeri ostu, nii kiiresti kui võimalik, sest praegu loen iga päev tundide kaupa ekraanilt. Ja te ei taha teada, KUI haiged on need konverditud PDFid. Üks raamat oli mul näiteks 912 imepisikest lehekülge.

Jäin jälle mõttesse, kas äkki ikkagi annaks kasutada selleks otstarbeks tahvelarvutit – nojaa, ma tean, et e-ink on silmadele parem, aga tahvlil saaks ju ka ekraani heledust reguleerida… Samas mul ei ole seda tahvlit nii hädasti vaja ja see oleks poole kallim, vähemalt esmasel vaatlusel. Ja kui tahta õues lugeda, mis oleks mõnus, siis sobib ainult e-ink. Aga nojah, isegi e-lugeri valimine… Tundub keeruline 🙂 Maris on enda omaga hullult rahul, vaatasin, et sellest on nüüd nati uuem mudel ja seda on punast 🙂 Mis mind muidugi kohe erutas. No ma ei tea. Samas mul pole nagu absoluutselt mingeid nõudmisi – ma ei plaani sellega muud teha kui lugeda… Et oleks hea ekraan ja… Hea aku ja… Näeks kena välja 🙂 Kiirus on vist erinev, olen kuulnud, mõned on kiiremad ja sujuvamad kui mõned teised, too Sony on selle poolest esirinnas. Kindle’it ma igal juhul ei taha… Aga no müüakse ju igasuguseid… Nookid ja Kobod ja Prestigiod ja… Ja ma netis kuskil vastasin mingitele küsimustele, mille põhjal soovitati mulle sobivaimaks lugeriks selline Nook, mis on tiba odavam kui too Sony (€155 vms €130) – sellel on miski spets valgustus, mis oleks hämaras lugemiseks umbepeen, vähemalt mulle tundub nii… Samas ikkagi e-ink. No ja üleüldse saaks ma selle lugeri netist tellides kindlasti odavamalt, aga ma tõesti tahaks seda nüüd ja kohe, nii et Krisost tellimine tuleks veel raha kokkuhoiu pärast kõne alla, saaks vast järgmiseks päevaks kätte ja nii, aga välismaalt küll ei viitsiks, KOHE tahaks kasutada.

See on nüüd see koht, kus võib lahkesti arvamust avaldada. Kas too Sony või too Nook või mõni kolmas. Äkki mõni odavam siit? Kobot vist ka päris kiidetakse ja no see €89 Prestigiogi on e-ink. Mh. Ma olen nõus rohkem maksma, kui on reaalset vahet minu jaoks, aga mul on tõesti üsna algelised nõudmised…

Õnneliku lõpuga arvutilugu

20/03/2013 / norra, rõõm, tehnika, virtuaalelu / 1 Comment

Eelmisel neljapäeval hakkas mu läpakas ennast täiesti lambist suvalistel hetkedel välja lülitama, kuni sama päeva hilisõhtul enam üldse pilti ette ei võtnud.

Reede hommikuks polnud midagi muutunud ja mina olin hüsteerias. Vaadake, kirjutamine on minu suurim sõltuvus, arvuti on minu peamine side sõpradega, meelelahutus, infoallikas… Ma ei oska ilma.

Läksime Külli poole, et nende arvutit kasutada – kõigi vajalike kõnede mobiililt tegemine oleks viinud pankrotini, aga Abikaasal on ostetud Skype’is krediiti, millega saab väga odavalt lauatelefonidele helistada.

Kõigepealt saime Eesti poole pealt kinnitust, et Delli garantii on rahvusvaheline, pole vaja mingit ostudokumenti, piisab service tagist. Siis otsisime tükk aega netist Norra Delli klienditoe telefoni taga. No tõsiselt, Delli leht on segane. Lõpuks leidsime, helistasime. Palju automaatvalikuid, kõik jutt Norra keeles. Suvaliselt numbreid klõpsides jõudsime lõpuks inimeseni… Sealt edasi saime kümme korda rääkida üha uutele inimestele oma murest, öelda service tagi ja seejärel suunati meid järgmise inimese juurde. Umbes iga kolmanda suunamise järel ei vastatud või katkes kõne ja alustasime kogu janti otsast peale 😀 LÕPUKS õnnestus saada ühendust õige inimesega, kes ütles, et kuna meie arvuti on ostetud teisest riigist, peame esiteks netis mingi andmete värgi ära täitma, et see Norras nö arvele võtta, siis saame garantiisse anda – mis siin riigis tähendab, et kuller tuleb koju ja viib arvuti ära, ise kuskile viia ei saa. Andmete muutmine võis kodulehe andmetel võtta aega vist kuni 15 tööpäeva, aga teenindaja arvas, et paari päevaga peaks korras olema ja siis võib mehe järele kutsuda.

Reedel alustasin Külli poolt koju jõudes uue puslega ning lõpetasin selle kokku panemise öösel kell pool neli 😀

Laupäeval oli õnneks terve päev tegemist – lastering, nädala toidushopping, siis magasime kõik väsimust välja, õhtul lugesin Abikaasa nutikast blogisid ja FB-d ning siunasin, sest nii ebamugav oli.

Pühapäeva hommikuks oli mu kallis IT-geeniusest Abikaasa välja mõelnud parema süsteemi. Meil on siin ka laste arvuti, minu kunagine säästuläpakas – Poiss kiskus sellelt mõni aeg tagasi peaaegu kõik klahvid küljest ja wifi vastuvõtja on sel olematu, nii et kui just ruuteriga samas toas pole, siis netti ei saa, aga nad vaatasid sealt vahel videosid. Ruuter on teatavasti üleval korrusel omanike juures… Abikaasa nutitelefon võtab aga wifi kenasti välja ning sellest sai modem, mis andis USB kaabliga neti ka läpakasse. Ära kistud klahvid olid mul kenasti kaasas, Abikaasa pani enamik neist külge tagasi. Arvuti oli küll tapvalt aeglane ja netiühendus kadus pidevalt, nii et pidime iga natukese aja tagant telefonil klahviluku maha võtma ja seda natuke ringi liigutama, siis tuli tagasi – aga pärast kaht päeva ainult nutika kaudu netis käies olin sellegi võimaluse üle pisarateni tänulik.

Tänulikkust jagus umbes-täpselt üheks päevaks, sealt edasi ärritus aina suurenes, sest see arvuti on ikka tõesti käkk. Pärast seda, kui olin poolteist aastat kasutanud veatult toimivat imemugavat ja -kiiret Delli, oli see tõeline katsumus. Seega küpses plaan osta teine läpakas – nagunii oli kavas Abikaasale enda oma osta, sest me oleme ühe arvuti jagamiseks liialt suured sõltlased ja see oli seni õnnestunud vaid tänu tema ebatavalisele magamisgraafikule (no ja nutikas oli ka, millest ta ikka FB-d ja uudiseid luges). See kuu oli esimene, mil üldse mingi raha üle jäi – päris kõik ei läinudki autoremondile ära 😀 Nii et vajalik summa oli meil ka olemas.

Tahtsime minu omale sarnast Dell Vostrot, aga neid Norras eriti ei müüda. Vostroid leidsime ainult paar, teisigi Delle oli pigem tagasihoidlik valik. Lõpuks vaatasime lihtsalt i5 prosega arvuteid, kõiki firmasid. Hinnad tundusid kirvelt kallid.

Täna pidin uuesti perearstile minema, et oma õnnetu tabletiretsept lõpuks kätte saada, seega viisime lapsed Külli hoida ja olime nagunii linnas. Pärast arsti käisime läbi kolm kohalikku elektroonikapoodi – Expert, Elkjøp ja Lefdal. Esimeses kahes polnud midagi sobivat, viimases leidsime kaks, mille vahel kaaluda. Üks oli 2000 kr allahinnatud Acer (soodustus oli seetõttu, et mudel oli mõnda aega poes näidiseks väljas olnud), mil suurepärased näitajad, aga 6000/€849 tundus siiski liiga kirves hind – 6200 eest oleks saanud ühest netipoest juba Dell Vostro suisa i7 prosega. Teine oli Dell Inspiron – 15,6-tollise ekraaniga, jube kolakas, koleda välimusega ja läikiva ekraaniga, mida mõlemad vihkame. Aga… HIND oli sel vaid 3495/€477. Olime eelnevates poodides kõiki i5 prosega variante vaadanud ja alla 5000 ei olnud midagi, hinnad olid pigem 6000+.

Abikaasa oleks juba peaaegu kallima Aceri ära ostnud, talle imponeeris selle SSD ketas – kuna see ketas oli aga ainus ja kõigest 120 GB ning ekraan oli ka läikiv, hakkasin mina protestima. Nagu öeldud, oleks netist saanud peaaegu sama raha eest veel parema prosega mati ekraaniga Delli, mil väiksem SSD ketas ja suurem tavaline. Aga jah, see kallis hind, lisaks netist tellimise puhul veel ooteaeg…

Läksime Külli poole, surfasime veel Norra veebipoodides, seejärel võrdlesime hindu ka Eesti omadega. Kui ma Eestist ka ühtki i5 prosega läpakat alla €500 ei leidnud ja väiksemamõõdulised olid sealgi €600+, siis leidsime, et võime selle odava Delli ära osta küll.

Nii ta läks ja ostis. Nüüd on Abikaasa arvutiks Dell Inspiron 3521 – i5 prose, 6GB RAM, 750 GB ketas. Netipoes oli sama mudeli hind 4995 – pole õrna aimugi, miks poes pea kolmandiku võrra odavam, täishinna eest poleks kindlasti ostnud. Välja näeb mu meelest küll tõesti jube kole (15,6 ja eraldi num-klaver pole ikka üldse minu tassike teed, lisaks see õudne kaas, ümarad nurgad ja läikiv ekraan), aga õnneks mehi huvitab sisu välimusest rohkem ja meil polnud mõtet praeguses rahalises seisus välimuse eest suuri summasid peale maksta. Win 8 suhtes oli suur skepsis, aga Abikaasa sõnul on see õnneks üsna okei.

Uue Delli toitejuhe oli minu omaga identne. Proovisime seda kodus minu läpaka taha, läpakas hakkas tööle 😀 Seejärel proovisime jälle minu juhtmega ja töötas ka. No täiega idioodi tunne, head IT-spetsialistid me ikka oleme, ah 😀 Teeninduse mees küsis ka, ega viga juhtmes pole, aga meie arvasime, et pole, kuna tuluke juhtme küljes oleva plastikjunni peal ju põles… Nojah, ilmselgelt on lihtsalt mingi ühendus kehv, eks seda juhet ole üksjagu ruunatud ka.

Niisiis ongi nüüd nii, et me ostsime uue läpaka, kui oleks piisanud vaid juhtmest. Küsisin Abikaasalt, kas viime tagasi (siin see oleks ilmselt isegi õnnestunud), aga ta ütles, et ei vii 😀 Eks meil ole aeg-ajalt ikka neid hetki, kus tahaks korraga arvutis olla, kahe arvuti omamine lihtsalt võtab pereelus pingeid maha ja minu puhul pigem vähendab arvutis istumise aega – varem oli mul tunne, et tuleb ära kasutada iga hetke, mil arvuti on vaba, sest äkki hiljem enam ei saa 😀 Eraldi pluss on ka see, et nüüd pole enam probleemi teleka ja arvuti ühendamisega – see, kes tahab vaadata, ühendab oma arvuti taha, teine saab enda omaga rahulikult laua ääres edasi istuda.

Mulle peaks ilmselt uue juhtme ostma, aga kuna praegune hetkel veel töötab, Abikaasa arvutil on uhiuus täpselt samasugune ja tema aku peab üle 4h, siis vist veel ei viitsi 😀

Sihuke tore lugu siis. Lõpp hea, kõik hea 🙂 Pärast kõiki neid läbielamisi olen ma lihtsalt pisarateni tänulik võimaluse üle jälle oma ustava Delli taga istuda. Siin on kõik mu vajalikud dokumendid ja fotod, siin on mu seaded ja bookmargid, see on nii kiire ja mugava klaviatuuriga… Trükkimine on nüüd jälle lust ja rõõm. Sain oma elu tagasi 😀

Järgmisel nädala lõpus on Abikaasal pühade tõttu suisa viis vaba päeva ööd järjest, nii et kaks arvutit kulub selleks ajaks marjaks ära 😛

Ma olen palju kordi mõelnud selle üle, et TEGELIKULT ei ole arvutisõltuvus ilmselgelt eriti hea asi 🙂 AGA. Arvutis on NII PALJU häid asju, et minu meelest on see sõltuvus õigustatud. Eriti praegu ja eriti minu puhul – kuna olen välismaal, siis on see mugavaim ja odavaim viis lähedastega suhelda ning blogi ja e-mailide kirjutamine on mul igapäevane vajadus. Samuti ei oska elada ilma võimaluseta igal hetkel endale vajalikku infot välja googeldada… Nii et katsun lihtsalt arvutiaega piirata, eriti laste ärkvel oleku ajal ja lasen aga samamoodi edasi.

Mis me küll teeksime ilma arvutiteta, ah 🙂