head asjad – Page 6 – Tikri blogi

Head asjad #62 – uued algused

01/01/2017 / head asjad, igapäevaelu, positiivsusprojekt, rõõm / Leave a Comment

Nagu olen üsna tihti maininud – minu jaoks on iga päev uus algus. Aga uue aasta alguses on siiski midagi eriti maagilist. Kõik see ootus, suured plaanid 🙂

Mida ma ootan aastalt 2017?

Lühidalt: maagiat 🙂

Kuidas ma elan aastal 2017?

Väga teadlikult, väga positiivselt ja väga tänulikult.

Keskendun vaid sellele, millist elu ma tahan ja kuidas seda saavutada ning jään neutraalseks asjade ja olukordade suhtes, mis mulle ei meeldi – kulutan viimastele oma aega täpselt nii palju, et teadvustada, miks miski minus ebameeldivaid tundeid tekitab ning otsustada, kas mul on võimalik selles suhtes midagi ette võtta. Kui saan midagi paremaks muuta, siis muudan – kui ei, lasen sel tundel lihtsalt minna, armastusega.

Olen igal võimalikul hetkel õnnelik ja tänulik kõige üle, mis mul on – kui see on mingil põhjusel raskem, kasutan mistahes sobivat viisi, et hea tuju võimalikult kiiresti taastada ning tavapärasele positiivsele ja tänulikkuse lainele naasta.

Kui ma olen õnnelik ja tänulik ning tunnen ennast hästi, siis on teistel minuga koos hea, sest minust õhkub armastust ja positiivsust ning täpselt sedasama tõmban ka endale ligi. Kui olen pahas tujus, siis ei ole mul endal hea, ei ole teistel minuga hea ja tõmban ligi veel rohkem jama. Pole just raske valida, mis?

Detach from the things you cannot control, and focus on the ones you can, and know that sometimes, the only thing you will be able to control is your attitude towards something.

Kuna igapäevaste pisiasjade üle tänulik olemine tuleb mul niigi päris hästi välja, keskendun sel aastal inimestele enda ümber. Olukorrad, isegi mitte kõige meelepärasemad – need lihtsalt on, nendega on lihtne leppida. Näen endas aga suurt arenemisvõimalust selle koha pealt, kuidas ma suhtun ennast ümbritsevate inimeste käitumisse. Seega leian ja näen nüüdsest kõigis, kellega suhtlen, ainult häid külgi. Suhtun neutraalselt neisse omadustesse, mis mulle ei meeldi, jätan need tähelepanuta. Annan nõu vaid siis, kui seda küsitakse. Ei mõista hukka ega kritiseeri, isegi mitte mõttes. Saadan kõigile inimestele enda ümber – nii tuttavatele kui võõrastele – nii palju armastust ja häid mõtteid, kui suudan.

Sean pikaajalised eesmärgid, aga elan hetkes.

Successful people set long-term goals, and they know that these aims are merely the result of short-term habits that they need to do every day.

Successful people know that making small continual improvement every day will be compounded over time, and give them desired results.

That is why you should plan for the future, but focus on the day that’s ahead of you, and improve just 1% every day.

Millised on minu eesmärgid aastaks 2017?

Neid on täpselt kaks: pere ja kodu 🙂

Olen suurepärane abikaasa ja suurepärane ema. Olen oma pere jaoks olemas, igas mõttes. Rohkem ja teadlikumalt. Pakun neile täpselt seda, mida nad minult kõige rohkem ootavad.

Teeme lõpuks ometi ära unistuste remondi. Kredexi osalus on praeguseks enam kui küsitav, sest detsember oli meeletult kiire kuu ja arhitekti pole senini leidnud. Aga mind ei morjenda see kõige vähematki. See remont saab teoks, ühel või teisel viisil! Nüüd, jaanuaris, on elu taas rahulikus rööpas ja seega jälle rohkem aega selle teemaga tegeleda. Kõik need arvutivabad õhtud tuleb ju millegagi sisustada 🙂

Eks neid eesmärke ole tegelikult palju rohkem, aga need kaks on kõige olulisemad. Kõik muu… Läheb täpselt nii nagu minema peab.

Maagiline aasta algus. Ootusärevus kõige hea ees, mis tulemas 🙂 Olen piiritult tänulik iga uue alguse eest, iga päev.

Olen lõpmata tänulik kõigi oma soovide maagilise täitumise eest aastal 2017.

Tsitaadid on pärit paar päeva tagasi lingitud artiklist 13 Things You Should Give Up If You Want To Be Successful

Head asjad #61 – kokkuvõtted

31/12/2016 / aastakokkuvõte, head asjad, positiivsusprojekt, rõõm, suhted / 1 Comment

Elu peab ikka aeg-ajalt üle vaatama – kokkuvõtteid tegema ja otsustama, kuidas edasi. Aasta lõpp on selleks äärmiselt paslik aeg.

Kui eelmise aasta märksõna oli stabiilsus, siis sel aastal… Ebastabiilsus? 😀

Kui nüüd otse välja öelda, siis – HULLUMAJA! Päris ausalt kohe. Nii hullumeelne aasta oli tõesti viimati kümme aastat tagasi.

Aasta algus oli stabiilne, siis oli pool aastat täielikku hullumeelsust, aasta lõpus selle järellainetused. Siiamaani lainetab vahelduva eduga.

Aga ma olen ääretult tänulik selle kõige eest, mis juhtus. Miks, ma veel päris täpselt ei tea. On omad mõtted, aga lõpliku selguse toob aeg. Igal juhul olen täiesti kindel, et seda kõike oli vaja – täpselt nii hullumeelsel kujul, kui see aset leidis. Ehk selleks, et mind stabiilsusest korralikult välja raputada ja panna järele mõtlema, mida ma elult õieti tahan. Selle nimel rohkem pingutama…

Uusi toredaid inimesi tuli mu ellu sel aastal üllatavalt palju. Ühelt poolt laiema seltskonna näol, kellega õnnestus nii mõnelgi toredal üritusel aega koos veeta. Ma väga loodan, et neid üritusi tuleb veel palju. Teiselt poolt konkreetsete inimeste näol, kellega rohkem või vähem juhuslikult suhtlema olen jäänud. Esiteks Minna, keda mainisin näiteks siin. Teiseks üks äge nimekaim, kellega sai just kolmapäeva õhtul koos kontserdil käidud (kolm täiskasvanut + viis last) ja pärast seda teine veiniõhtu maha peetud, mis oli täpselt sama mõnus kui esimene, aga olime targad ja õppisime oma vigadest, nii et ka järgmisel päeval oli hea olla 😀

Oli sõpru, keda õppisin tundma täiesti uuest küljest. Loodan, et meie sõprus läheb sellest vaid tugevamaks.

Paljud vanad sõbrad-tuttavad näitasid ennast minu jaoks sel aastal eriti armsast küljest, olles mulle sel hullumeelsel perioodil toeks. Ma olen nii-nii tänulik neile kõigile.

Tööalaselt oli minul läänerindel muutusteta, Abikaasa aga vahetas töökohta ja puhas rõõm on nüüd vaadata, kuidas inimene muudkui õpib ja areneb, endal silm säramas. Kaua oodatud, kaunikene!

2017 tuleb üks maagiline aasta, olen selles täiesti veendunud. Suurte unistuste täitumise aasta.

Olen väga-väga tänulik kõigi 2016. aasta õppetundide eest ning põnevil kõige toreda ootuses, mis 2017 mu ellu toob.

Lõpetuseks aga veidike huumorit ehk katkend hiljutisest vestlusest Marisega:

Kaunist vana aasta lõppu teile kõigile!

Head asjad #60 – Krissu

30/12/2016 / head asjad, positiivsusprojekt, rõõm / 2 Comments

Krissu on samuti kursaõde. Üks noist vähestest, kellega endiselt suhtlen 🙂

Pärast Tartut elasime mingi lühikese hetke samal ajal Tallinnas, siis aga kolisin Londonisse ja edaspidi oleme resideerunud eri linnades/riikides. Me ei kohtu tihti, aga siiski teatava regulaarsusega – korra aastas tuleb ikka ära. Kiire otsing blogis näitas, et vähemalt nime olen maininud kõigil aastatel peale 2011 – paljudel teistel aastatel selle eest enam kui ühe korra.

Vahepealsel ajal me chatime. Tema on üks neist vähestest, kellega ma reaalselt Skypes räägin. Tähendab, siiski kirjutan. Teine on Maris. Ülejäänutega on vestlus FB-sse üle kolinud, ehkki sealsed jutuaknad on nii tüütult pisikesed, Skype on selles mõttes tunduvalt mugavam.

Krissu elu on olnud äärmiselt mõnus kõrvalt jälgida – mulle tundub, et tal lihtsalt asjad sujuvad. No niiviisi poolkogemata tegi karjääri, nüüd võttis ette, kolib mööda välismaid ja õpib keeli. Hea eeskuju igas mõttes. Ja seda väljamaa värki on ekstra põnev jälgida. Teate ju küll, kuidas mul on nõrkus eestlaste elude vastu välismaal. Võhivõõrastest loen ka rõõmuga, sõbra tegemistest lugeda on seda huvitavam.

Ja ta on äärmiselt põnev inimene, alati saab igasugustest asjadest jutustada. Maast, ilmast, inimestest, suhetest… Kõigest!

Üks mu kõigi aegade lemmikumaid jõulukaarte tuli just meelde, mis ma temalt ükskord sain. Annab veidike aimu nii tema loomingulisest poolest kui huumorisoonest 🙂

Veidike kerglasema poole pealt ka – ei saa kuidagi mainimata jätta meie ühist armastust värviliste riiete ja sukkade ja kõrvarõngaste vastu. Tal on äärmiselt omapärane stiil. Mulle väga meeldib.

Ühesõnaga – Krissu on äge. Ja ma olen väga-väga tänulik, et me ikka veel suhtleme. Loodetavasti ka järgmised kümned aastad 🙂

Head asjad #59 – vee- ja saunakeskused

29/12/2016 / head asjad, positiivsusprojekt, rõõm, seltsielu / 4 Comments

Ma ei saaks öelda, et ma olen meeletu ujumise või saunade fänn, aga mulle on saanud väikestviisi hobiks Pärnu erinevate vee- ja saunakeskuste külastamine ning võrdlemine. Vahel on nii mõnus basseinis sulistada, mullivannis vedeleda ja saunast sauna kulgeda.

Nende keskustega on muidugi see häda, et kuna harrastan seda konkreetset hobi piisavalt pikkade vahedega, jõuavad eelmised kogemused juba meelest ära minna…

Nii et näiteks aasta tagasi käisime nii Tervise Paradiisis kui ka Tervise vabaajakeskuse sauna- ja veekeskuses, aga viimasest ei mäleta ma praeguseks õieti miskit. Ainult seda mäletan, et külm oli mõlemas…

Tervise Paradiis, jah, sellest mäletan piisavalt 🙂 Isegi mullivannis hakkas jahe 🙂 Nii et sinna ma rohkem ei kipu. Samas kripeldab endiselt, et seda saunakeskuse osa seal pole ju proovida saanud. Ehkki mulle üldse ei meeldi mõte, et pean ostma veekeskuse pileti ja veel peale maksma, et saunadesse pääseda, siis just seda tuleb ilmselt teha. Laste jaoks on Tervise Paradiis nagunii endiselt suurim lemmik (torud!) ja nemad oleks rõngas, kui me sinna uuesti läheks. Seega üks €40 kinkekaart palun, mille eest saab 3h perepileti nii saunadesse kui veekeskusesse. Mul sünnipäev on varsti ju 😀

Tervise vabaajakeskuses tahaks veel korra käia, et mälu värskendada. Oli okei mu mäletamist mööda, aga jah, jahedavõitu.

Estonia Termides käisime mälu värskendamas 1. septembril. Saunade valik on seal muidugi eeskujulik, aga KURADI KURADI KÜLM ON! Need saunad on seal kuidagi nii laiali. Normaalne ju, et kui saunas on palav, siis sealt väljas olles on mõnus ennast jahutada, aga see temperatuur oli ikkagi minu jaoks liiga madal. Ebameeldiv on iga hetk saunast väljas olles lõdiseda…

Estonia uues spa- ja saunakeskuses käisime viimasel pulma-aastapäeval. Kuna mul oli blogimisega tol hetkel madalseis, siis sellest midagi kirjutanud polegi. Tol hetkel sai sellest minu kindel lemmik Pärnus, sest see oli esimene saunakeskus, kus mul oli reaalselt soe ka siis, kui ma saunas ei olnud 😀

Sealne bassein oli väga vinge, õdus ja mitmekesine ja soe ja ilus ja… No tõesti, väga meeldis. Õues olid ka mullivannid, kus oli mõnus vedeleda, isegi jahedama ilmaga. Saunad olid… Nii ja naa. Saunadel olid aknad (ei mäleta, kas kõigil, aga enamikel), see oli veits veider, eriti siis, kui väljas oli valge – enamikest neist akendest mu mäletamist mööda erilist vaadet polnud. Samas pimedas oli aknast tulesid vaadata päris mõnus. Ja suitsusaun haises üsna räigelt 😀 Saunade koha pealt on siiski pigem hägune mälestus, mis vajaks värskendust. Bassein ja mullivannid õues on eredamalt meeles. Ja üks suur lemmik oli mul seal veel see 40-kraadine bassein, mis enamikes veekeskustes on Jaapani vanni nime all – seal kutsuti seda väga nunnult rabajärveks.

Lastega aga, tundus mulle tookord, poleks seal väga midagi teha, sest põhibassein oli üsna sügav, meie omadele üle pea. Küllap seal oli lastele mingi eraldi bassein ka, alati ju on… Aga kuidagi tundus, et lapsi sinna pigem kaasa ei võtaks. Ise läheks küll uuesti. See on ühtlasi ainus koht, kus rätik on hinna sees. Hind, olgem ausad, on ka piisavalt krõbe 😀

Seekord jõudsime lõpuks ära käia Viiking Spa vee- ja saunakeskuses. Seda soovitas meile kunagi ema ja tahtsime sinna õekese perega minna juba nende eelmise Eesti külastuse ajal, siis aga ei mänginud miski välja ja nad käisid ainult oma perega. Meeldis piisavalt, et teist korda tagasi minna.

Rahvast oli väga palju võrreldes nende eelmise külastusega, tõdesid nad. Valisime küll tööpäeva, aga aasta lõpus on ju paljudel puhkus. Samas peab tõdema, et väga hullu ülerahvastatause tunnet ei tekkinud – ehk vaid suures basseinis, mis oli üldiselt päris äge. Aga ma olin suurema osa ajast mullivannis ja saunades, basseinis kohe üsna vähe. Ja saunad olid seal ägedad! Esiteks olid enamik neist ruumikad, teiseks oli seal mõnus hämar valgus jääpurikakujulistest lampidest. Üleval iglusaunas käisin korra ära, aga lemmikud olid siiski soola- ja aroomisaun ning sanaarium. Kadakasaun lõhnas hästi 🙂 Soome saun oli… Noh, harilik 🙂 Mullivannid olid mõõõnusalt soojad. Õhk oli mõnusalt soe. Keskus ise oli õdus ja mõnusalt kompaktne ja sopiline. Ei pidanud pikki maid käima, iga nurga taga oli midagi. Aga Jaapani vann tundus küll palavam kui 40 kraadi – tavaliselt ma naudin selles kuumas vees vedelemist, seekord oli liiga kuum. Väiksevõitu oli kah. Abikaasale meeldis külma vee lähker, kasutas seda pärast saunatamisi ohtralt.

Igatahes – läheks hea meelega tagasi! Meeldis vist isegi sutsu Estonia uuest spast rohkem. Ehkki sinna läheks ka veel, hea meelega 🙂

Ja nüüd ma ei teagi, kas mul on avastamata veel vaid Paradiisi saunad, mille peab ükskord koos veekeskuse külastusega ette võtma… Või on Pärnus veel mõni taoline koht? Eks pikemas perspektiivis võib neid üle Eesti läbi käima hakata.

Igal juhul olen väga-väga tänulik, et elan just Pärnus, sest siin on veemõnude nautimiseks üsna eeskujulik arv erinevaid asutusi 🙂

Head asjad #58 – Jäämari käsitööjäätis

28/12/2016 / head asjad, positiivsusprojekt, puhas toit, rõõm / Leave a Comment

Jäämari jäätiseid olen kiitnud varemgi, näiteks siin.

Ma arvan, et kuulsin Jäämarist esimest korda Eluvägi Rainaga juteldes. Toona tõdesin, et oleks neid küll tore ise ka müüa, aga kuna külmikut meil poes pole, siis ei ole võimalust.

Kui Krista nendest kirjutas, ma juba noogutasin teadvalt.

Ja kui Jäämari meile suveks ise oma jäätiseid müüki pakkus, koos külmikuga – no ei olnud mingit kõhklust. Õigemini kõhklesime veidi küll – kas ikka külma ilmaga ka ostetakse? Õnneks ostetakse küll. No pole ka ime. Nii hea jäätis on 🙂

Jäämari ei ole läbinisti öko. Nad alguses plaanisid, aga tõdesid, et hind läheks liiga kalliks. No minu jaoks on siinkohal kõige olulisem see, et koostist lugedes ei pea nina krimpsutama 🙂 Poejäätiseid ma ei söö praktiliselt üldse, liiga magusad mu jaoks, aga Jäämari on väga mõnus. Magustajaks on neil praeguseks pea kõigis jäätistes agaavisiirup, mõnes üksikus roosuhkur. Enamikes jäätistes on kookospiim, mõned üksikud on tavalise piimaga. Noist viimastest on näiteks maapähkli jäätis üks mu suur lemmik. Nagu Snickers, mmmm.

Miks ma neist just täna kirjutan? Sest õeke on perega jõulude ajal Eestis, käisime veekeskuses, kust lastele mingit suvalist jäätist ostsime, millest mina loobusin ja ütlesin, et nad peaks seal hoopis Jäämari jäätist müüma. No ja siis tuli välja, et ma olen õele küll neist varem rääkinud, aga proovinud nad polegi. Mis tähendas, et käisin õhtul poest läbi ja tõin koju kõik sordid, mis meil parasjagu müügis olid. Ja toimus üks suuremat sorti jäätisesöömine 😛

Kui mul on värske tuju, on mu lemmik maasika(-mango) smuuti, kui rammusama isu, siis maapähkli või šokolaadi. Abikaasa lemmik on magus apelsin. Lastele meeldib šokolaadi, mango-vaarika, apelsin, kõik maasika variandid… No kõik on head, ma ütlen 🙂

Sorte on muidugi rohkem, kui pildil näha – osad hooajalised, osad olid lihtsalt meil hetkel otsas. Lemmiku leiab igaüks.

Iga kell ostan jäätist pigem veidi harvemini ja maksan selle eest rohkem. Kvaliteet loeb.

Ma olen ääretult tänulik, et Jäämari jäätised mu suved nii mõnusaks teevad. Ja mitte ainult suved 🙂 Mõnusaid ökojäätiseid on olnud saada juba pikalt, aga sellist, mida nii mugavalt pulga otsas käigu pealt söömiseks kaasa otsa, polnud varem ühtki.